Kell on pool seitse hommikul, väljas on kaheksa kraadi külma ja käivitusaku teeb kaks aeglast klõpsu, siis jääb vait. Eile sõitis auto veel ilusti. Naabermajas juhtus sama lugu teisel kujul: hommikul oli elektriauto aku tühi, sest seinas olev laadija alustas laadimist kohe õhtul kalli hinna ajal ja lõpetas enne, kui aku sai täis.
Mõlemal juhul on põhjus sama tüüpi. Laadija, mis peaks akut hoidma, töötas nagu toiteplokk, mis lihtsalt annab voolu. Akulaadija ei ole karp, millest tuleb elekter. See on seade, mis juhib pinget, voolu ja aega ning lõpetab töö siis, kui aku on täis.
Sama küsimus, mille venekeelne otsing sõnastab kui зарядка для аккумулятора, taandub tegelikult kolmele mõõtmisele: aku keemia, aku ampertunnid ja hoone liitumisvõimsus. Kui need kolm on teada, ei ole valik enam maitse asi.
Sisukord
- Miks vale akulaadija akut kahjustab
- Laadija sobivus eri akutüüpidele
- Kuidas laadija akut täidab
- Vool pinge ja hoone piirangud
- Ohutu laadimise kontrollnimekiri
- Näited pliiakust elektriautoni
- Vali laadija ja planeeri paigaldus
Miks vale akulaadija akut kahjustab
Halvim laadija ei ole see, mis katki läheb. Halvim on see, mis töötab iga päev ja teeb vaikselt kahju. Pliiaku puhul tähendab pidev pinge üle 14,4 voldi elektrolüüdi lagundamist: aku hakkab gaasi eraldama, vesi kaob ja plaadid jäävad kuivale. Geelaku talub ülepinget veel halvemini, sest elektrolüüt ei saa ringelada ja kuivanud geel ei taastu. Liitiumelemendi puhul algab pöördumatu lagunemine siis, kui pinge läheb üle 4,2 voldi elemendi kohta.
Odav pistikuga laadija säästab raha ainult seni, kuni aku püsib. Uus käivitusaku või paadiaku maksab tavaliselt rohkem kui korralik mitmeprofiililine laadija, rääkimata ajast, mis kulub talvisel hommikul abistardi ootamisele.
Reegel, mida tasub meelde jätta: aku määrab laadija, mitte hind ega pistiku kuju.
Eesti lugeja seisab praktikas kolme valiku ees. Esimene on 12 V hoolduslaadija, mis hoiab hooajalise sõiduki või varuaku käivitusvõimelisena. Teine on nutikas mitmeprofiililine laadija, mis katab plii, AGM-i, geeli ja mõnikord ka liitiumi, kui profiil valitakse käsitsi. Kolmas on kodune vahelduvvoolu laadimispunkt, mis ei puutu 12 V akut üldse, vaid laeb elektriauto veoakut seinast kuni 22 kW-ni.
Need kolm ei ole üksteise asendajad. Hoolduslaadija ei lae elektriautot ja seinaseade ei hoia talvel murutraktori akut elus. Pärast seda artiklit tead, kas sinu akule piisab 12 V laadijast või tuleb arvestada hoone peakaitsme ja liitumisvõimsusega.
Laadija sobivus eri akutüüpidele
Sama korpus, sama klemm ja sama 12 V silt ei tähenda veel sama laadimisviisi. Pliiaku, AGM, geel ja LiFePO4 tahavad igaüks oma pingekäiku, ja vale profiil kahjustab akut vaikselt. Allolev tabel seob aku tüübi laadija profiiliga.
| Aku | Laadija | Tüüpvool | Väldi |
|---|---|---|---|
| 12 V pliiaku | Kolmeastmeline | 10 kuni 20% Ah | Pidev kõrge pinge |
| AGM | AGM-režiim | 10 kuni 30% Ah | Vana trafo ilma piirita |
| Geelaku | Geelirežiim | kuni 20% Ah | Ülepinge, mis kuivatab geeli |
| Liitium-ioon | CC-CV ja BMS | 0,5C ehk pool mahust | Pliiakulaadija |
| LiFePO4 12 V | LiFePO4-profiil | 0,2 kuni 0,5C | Pliiaku hoidepinge |
| NiMH | Delta-V laadija | 0,1C ehk kümnendik mahust | Pikk järelvool |
| Elektriauto veoakku | Mode 3 AC-laadija | 3,7 kuni 22 kW | Püsilaadimine kodupistikust |
Kuidas tabelit lugeda
Iga rida annab kolm otsustuskohta. Aku veerg ütleb, mis keemiaga tegu on. Laadija veerg ütleb, millist profiili või seadmetüüpi see keemia nõuab. Tüüpvool on tempo, mis määrab laadimisaja ja selle, kui palju aku töö käigus soojeneb. Väldi veerg nimetab vea, mida odav universaallaadija kõige sagedamini teeb.
Tüüpvool on kirjas kahel kujul, sõltuvalt aku suurusest, ja elektriauto real hoopis kilovattides. Protsent mahust (10 kuni 20% Ah) tähendab, et 60 Ah pliiaku puhul jääb vool vahemikku 6 kuni 12 amprit. C-arv töötab samamoodi: 0,5C tähendab poolt aku mahutavusest, seega 100 Ah paki puhul 50 A. Kui paned samale 60 Ah pliiakule 20 A laadija, ei lähe aku kiiremini täis, vaid soojeneb rohkem ja eraldab gaasi.
Liitium poolel loe tabelit teise nurga alt. 100 Ah LiFePO4 aku tahab oma profiili ja töötavat BMS-i, mitte pliiaku hoidepinget 13,6 V. Pliiprofiil jätab LiFePO4 paki alatäitu ja võib segada elementide tasakaalustamist, mistõttu kaob pikemas plaanis just see varu, mille pärast liitiumit üldse valiti.
Praktiline märkus: kui laadija juures on ainult üks nupp ja silt „12 V”, ei ole see mitmeprofiililine laadija, vaid lihtne pliiakulaadija.
Viimane rida tabelis käib hoopis teise süsteemi kohta. Elektriauto veoakut laetakse võrguühenduse kaudu ja ülempiiri paneb paika auto pardalaadija. Kui sein pakub 22 kW ja auto juhend lubab 11 kW, laeb auto 11 kW-ga. Sinna lisandub hoone pool: laadija peakaitse valik ulatub 10 kuni 125 A-ni, ja kui liitumine on nõrgem kui seade suudab, määrab tempo peakaitse, mitte laadija silt. Maapiirkonnas, kus suurem osa avalikke laadimisjaamu asub Harju- ja Tartumaal, on korralik kodune laadimispunkt sõidukindluse eeldus, mitte lihtsalt mugavus.
Vali tabelist üks rida, mis vastab akule, mida sa tegelikult laadid, ja kontrolli, et laadija profiil klapiks just selle keemiaga.
Kuidas laadija akut täidab
Mõtle akule kui anumale, millel on kitsas kael. Alguses mahub valama kiiresti, lõpus ainult tilgutada, muidu läheb üle. Laadija teeb täpselt seda: esimeses faasis surub voolu sisse, viimases hoiab tagasi.

Pliiaku kolm etappi
- Bulkvool. Laadija hoiab püsivat voolu seni, kuni pinge tõuseb umbes 14,4 voldini. See on kiireim osa ja tavaliselt kaob siin suurem osa tühjenemisest.
- Neeldumine. Pinge püsib paigal, vool hakkab ise langema. Aku täitub viimase 20 protsendi ulatuses ja just siin otsustatakse, kas aku saab päriselt täis.
- Hoie. Pinge langeb umbes 13,2 kuni 13,8 voldini ja hoiab akut täis ilma keetmata. See on ainus faas, mille võib jätta pikaks ajaks peale.
Kui laadija jääb teise etappi kinni, aurustub elektrolüüt ja aku eluiga lüheneb. Kui ta hüppab kolmandasse liiga vara, jääb aku alatäitu ja järgmine külm hommik on jälle raske.
Liitium ei taha hoidepinget
Liitium-ioon ja LiFePO4 töötavad teistmoodi. Laadija hoiab püsivat voolu kuni elemendi ülempiirini, seejärel hoiab püsivat pinget, kuni vool kahaneb etteantud tasemeni, ja lõpetab. Hoidepinget üldjuhul ei kasutata, sest liitiumelement ei vaja tilgutamist.
Ühe elemendi lagi on liitium-ioonil 4,2 V ja LiFePO4-l umbes 3,65 V. 12 V pakett koosneb neljast elemendist, seega räägime paketi mõistes hoopis teistest numbritest kui pliiakul. Siin tuleb mängu BMS, aku juhtimissüsteem, mis katkestab laadimise ülekuumenemise, alapinge, elementide tasakaalutuse või liiga külma aku korral.
Elektriautos teeb sama tööd auto enda pardalaadija. Seinaseade annab vahelduvvoolu, auto muundab selle alalisvooluks ja otsustab, kui palju võimsust ta vastu võtab. Seetõttu ei ole kodulaadija puhul küsimus „kui tugev laadija”, vaid „kui palju auto lubab ja kui palju hoone kannatab”.
Nutikas laadija vahetab etappi ise. Rumal toiteplokk ei vaheta midagi ja jätab otsustamise sinu kanda.
Vool pinge ja hoone piirangud
Enne kui vaatad mõnda konkreetset mudelit, tee viis kontrolli ära selles järjekorras. Iga samm kitsendab valikut ja hoiab ära kalleima vea, milleks on liiga suur seade liiga väikese reservi peal.

- Loe aku sildilt nimipinge ja ampertunnid. 12 V 60 Ah ja 12 V 100 Ah on sama pinge juures eri koormusega akud.
- Vali keemia järgi režiim. Sildil olev sõna AGM, GEL või LiFePO4 on otsustav, mitte laadija mark.
- Arvuta laadimisvool. Pliiakul umbes kümnendik kuni viies osa ampertundidest, liitiumil tootja lubatud C-arv. 100 Ah pliiaku puhul sobib 10 kuni 20 A.
- Vaata hoone peakaitset ja vaba reservi. Seinakontakt on ainult pistik, piiri paneb peakaitse ja hoone muu koormus.
- Elektriautol loe kasutusjuhendist auto enda laadimisvõimsus. 22 kW laadija ei lae 7,4 kW autot kiiremini.
Laadimisaega saab hinnata peast: ampertunnid korrutatuna 1,2-ga ja jagatuna laadimisvooluga annavad tunnid tühjast täiseni. 100 Ah aku ja 10 A laadija puhul on see umbes 12 tundi.
| Ühendus | Võimsus | Sobib | Piirang |
|---|---|---|---|
| 1 faas 10 A | umbes 2,3 kW | hooldus ja väike aku | nõrk korteri peakaitse |
| 1 faas 16 A | umbes 3,7 kW | öine laadimine | vana eramu tüüpiline reserv |
| 1 faas 32 A | umbes 7,4 kW | kiirem ühefaasiline kodulaadimine | vajab 32 A vaba voolu |
| 3 faasi 16 A | umbes 11 kW | enamiku kodude praktiline lagi | auto peab 11 kW toetama |
| 3 faasi 32 A | kuni 22 kW | suur päevane läbisõit | peakaitse ja auto piir |
Need võimsused tulevad lihtsast arvutusest, kus faasipinge on 230 V ja vool tabeli esimeses veerus. Päris elus lahutab sellest maha pliit, elektrikeris või soojuspump, mis võivad samal ajal töötada. Seepärast on dünaamiline koormusjuhtimine eramule ja kortermajale sageli olulisem kui suurem peakaitse: süsteem langetab laadimisvoolu automaatselt, kui majas läheb korraga tööle mitu suurt tarbijat.
Korterelamus on küsimus veel teravam, sest üks liitumisvõimsus jaguneb paljude kasutajate vahel. Transpordiameti uuring leidis, et 54% vastanutest arvas, et riik peaks toetama laadimiskohtade rajamist kodude juurde, sealhulgas korteriühistutesse. Ühine lahendus vajab koormusjaotust, kasutajate tuvastamist ja arvestust, mitte üksikut laadijat seina peal.
Vali väikseim võimsus, mis taastab hommikuks vajaliku sõidu või akuvaru. Kõik suurem on raha, mis seisab kasutamata.
Ohutu laadimise kontrollnimekiri
Ohutus ei ole karbil olev hoiatussilt. See on see, kuidas seade on paigaldatud ja kuidas sa seda kasutad. Järgmised kaheksa sammu on tegevuse järjekorras ja igaüks neist seostub ühe konkreetse rikkega.

- Laadi kuivas ja ventileeritud kohas. Pliiaku eraldab laadimisel vesinikku ja säde sulges ruumis leiab tee sinna, kuhu ei peaks.
- Kasuta terveid klemme ja õiget polaarsust. Punane läheb plussile. Ümberpööratud klemmid võivad laadija elektroonika hetkega hävitada.
- Ära pane kahjustatud, pundunud ega lekkivat akut voolu alla. Pundunud liitiumelement ei ole tühi aku, vaid ohtlik ese, mida ei ärata tagasi.
- Liitium laeb ainult oma laadija ja terve BMS-iga. Kui BMS on välja lülitanud või element on mehaaniliselt kahjustatud, ei aita pinge peale surumine.
- Ära kata laadijat ja ära keri juhet tihedaks rulliks. Soojus peab pääsema välja, muidu hakkab laadija ise voolu piirama või katkestama.
- Hoia laadija eemal põlevast materjalist. Korteris ja garaažis tähendab see eemal kardinast, paberist ja lahustitest. Püsiva suure voolu jaoks ära kasuta pikendusjuhet.
- Elektriautol eelista mode 3 laadimispunkti. Tavaline kodupistik on hädaabiks, mitte igaööne lahendus, sest kontakt võib kuumeneda ja pistikupesa kulub kiiresti.
- Kui lekkevoolukaitse rakendub, lõpeta ja lase ühendus üle vaadata. Kaitset ei tõsteta suuremaks enne, kui põhjus on leitud.
Katkesta laadimine kohe, kui tunned teravat haisu, puudutad ebatavaliselt kuuma korpust, kuuled sahinat või märkad, et pinge ei tõuse mõne minuti jooksul üldse.
Viimane punkt puudutab kaheksandat sammu kõige otsesemalt. Kaitse, mis rakendub, teeb oma tööd. Kui see välja lülitada või suuremaks vahetada, jääb alles ainult rike, mille peale kaitse reageeris.
Näited pliiakust elektriautoni

Neli olukorda, neli erinevat otsust. Ükski neist ei ole üldine soovitus, vaid igaüks lähtub konkreetsest akust.
Talvel hoitav 60 Ah käivitusaku. Laadijaks 4 kuni 6 A kolmeastmeline seade, mis lõpetab hoidepingel 13,2 kuni 13,8 V. Viga, mida siin kõige sagedamini tehakse, on jätta aku ööpäevaks 14,4 voldi peale, sest siis kaob vesi ja kevadel ei käivita aku enam midagi.
Paadi 100 Ah AGM. Valik on AGM-režiim ja umbes 10 kuni 15 A. Geelirežiim jätaks AGM-i alatäitu, sest geeliprofiil hoiab pinget madalamal. Vastupidine viga on laadida AGM-i tavalise pliiprofiili kõrge pingega, mis kuivatab klaaskiudmatis oleva elektrolüüdi.
12 V 100 Ah LiFePO4 salvesti päikesesüsteemis. Oma profiil, laadimine umbes 14,4 voldini ja ilma pideva hoiata. See on koht, kus odav pliiakulaadija teeb kõige rohkem kahju, sest 13,6 V hoiab paketti alatäitununa. BMS katkestab laadimise ka siis, kui temperatuur on liiga madal, ja seda ei tohi mööda minna.
Kui aku on auto all
Elektriauto puhul otsustab koduse laadimise läbisõit ja võrgu reserv, mitte harjumus. Transpordiameti elektriauto omanike uuring näitas, et 55% vastanutest kulutas laadimisele alla 49 euro kuus ja 20,2% alla 20 euro kuus. Kodune laadimine on seega eelkõige kulujuhtimise küsimus: laadija saab seadistada odavamatele tundidele või päikese ülejäägile.
Tehniline pool tasub samuti üle korrata. Ühefaasiline 16 A ühendus annab ligikaudu 3,7 kW ja kolmefaasiline 16 A ühendus umbes 11 kW, kuid auto pardalaadija, peakaitse suurus ja hoone muu koormus võivad seda piirata.
Kui lähim avalik kiirlaadija on kaugel või sageli hõivatud, muutub öine 7,4 või 11 kW palju kindlamaks valikuks kui lootus, et avalik punkt on vaba. See on piirkondliku laadimisriski maandamine, mitte mugavus.
Vali laadija ja planeeri paigaldus
12 V plii, AGM või geeli puhul vali nutikas laadija, millel on selle keemia profiil ja sobiv vool. Hoidefunktsioon jäta ainult tavalisele plii keemiale. Geel ja AGM ei talu pikka kõrget pinget.
Liitium ja LiFePO4 vajavad oma profiili ja töötavat BMS-i. Pliiaku hoidepinget ära kasuta, isegi kui laadija seda pakub.
Elektriauto iganädalase laadimise jaoks vaata 12 V lisaseadmete asemel mode 3 kodulaadijat. Võimsus peab mahtuma peakaitse vabasse voolu ja auto juhendis toodud piiridesse. Korralikult paigaldatud kodulaadija täidab elektriauto aku olenevalt autost ja võimsusest umbes 45 minutist 7 tunnini, seinaseade annab kuni 22 kW (32 A) ning auto tehnilised andmed näitavad, kui palju ta tegelikult vastu võtab.
Maapiirkonnas ja väiksemas linnas kaalub see valik rohkem. 55% Eesti avalikest laadimisjaamadest asub Harjumaal ja 14% Tartumaal, nagu näeb kliimaministeeriumi laadimistaristu teekaardist. Väljaspool suuremaid keskusi on kodune öine laadimine sageli ainus usaldusväärne viis argisõitudeks.
Eesti luges laadimist taristuks juba siis, kui see oli haruldus. ELMO programmi raames paigaldati 2011. aastal 165 alalisvoolu kiirlaadijat, mille vahe jäi enamasti 40 kuni 60 kilomeetri piiresse. Sama loogika kehtib eramule. Laadija on osa liikuvustaristust, mitte auto lisavarustus.
eVolt pakub võtmed kätte lahendust, mis tagab laadija korrektse ja õigeaegse paigalduse. Kirjuta enne kõnet üles aku pinge ja ampertunnid või elektriauto maksimaalne vahelduvvoolu võimsus ning võrdle neid sobiva tootega.
Kui tahad, et laadija valik ja paigaldus käiksid ühe protsessina, pakub eVolt võtmed kätte lahendust, mis tagab laadija korrektse ja õigeaegse paigalduse. Seade valitakse aku keemia ja hoone peakaitsme järgi ning paigaldus lõpeb töötava laadimispunktiga. Vaata valikut ja küsi nõu eVolt lehelt.
