Elektriprojekt 2026: mida see sisaldab ja millal vaja

Elektriprojekt on kuni 1000 V madalpingepaigaldise tehniline lahendus, mitte pelgalt pistikupesade asendiplaan. See määrab, kuidas tuua seadmeni vajalik toide ning valida koormusele sobivad kaablid, kaitsed ja juhtimine.

Oled valinud elektriauto laadija ja leidnud garaažis sobiva seinakoha. Siis küsib elektrik peakaitsme suurust, kilbi fotot ja kaabli teekonda ning selgub, et paigalduse kõige olulisemad küsimused ei puudutagi laadija välimust.

Laadija on elektriprojekti stressitest. Selle lisamisel tuleb välja, kas maja elektrisüsteem suudab korraga teenindada autot, kööki, sauna ja soojuspumpa ning mida teha siis, kui kõigile korraga võimsust ei jätku.

Sisukord

Millal uus tarbija nõuab elektriprojekti

Võtame näitliku maja, mille peakaitse on 25 A ja mille garaaži soovitakse seinalaadijat. Sama liitumise taga töötavad induktsioonpliit, saunakeris ja soojuspump. Laadija jaoks leidub seinal ruumi, kuid sellest ei saa veel järeldada, et elektrisüsteemis leidub talle piisavalt vaba võimsust.

Omanik mõtleb õigustatult igapäevasele mugavusele: õhtul juhe külge ja hommikul sõitma. Projekteerija peab hindama ka seda õhtut, mil saun soojeneb, õhtusöök valmib ning soojuspump töötab suurema koormusega.

Peakaitse piirab liitumisest võetavat voolu. See ei näita, kui palju saab uus seade igal hetkel kasutada, sest osa lubatud voolust kulub juba teistele tarbijatele. Samuti tuleb hinnata faaside koormust eraldi, mitte ainult maja tarbimist kokku.

Muudatuse suurus määrab projekteerimise mahu

Elektrisüsteemi muutmist nõudev töö algab tehnilise lahenduse kavandamisest. Põhjalikum projekt on asjakohane suure tarbija lisamisel, uue jaotuskilbi ehitamisel, liitumisvõimsuse suurendamisel või pikema kaablitrassi rajamisel.

Jooniseid ja arvutusi võib vaja minna ka võrguettevõtja tingimuste täitmiseks või ehituse kooskõlastamiseks. Dokumentatsiooni täpne maht tuleb selgitada konkreetse töö järgi, mitte eeldada, et igale laadijale kehtib ühesugune menetlus.

Lihtsa lisanduse korral võib piisata pädeva elektritöö tegija koostatud kompaktsest lahendusest ja töö dokumenteerimisest. Selle eelduseks on, et olemasolev paigaldis sobib, kaitseaparatuur mahub kilpi ning kaabli saab paigaldada ohutult. Lühike kaablitee üksi ei tõenda siiski, et kontrollarvutused võib tegemata jätta.

Praktiline piir: laadija kinnituskoha saab valida mõõdulindiga, kuid toite sobivust ei saa otsustada seinapildi järgi.

Enne pakkumise küsimist leia vastused järgmistele küsimustele.

  • Peakaitse: kui suur on liitumise peakaitse amprites ja kas ühendus on ühe- või kolmefaasiline?
  • Kilbiruum: kas jaotuskilbis on uuele kaitseaparatuurile ruumi?
  • Kaablitee: kui pikk on tegelik trass kilbist laadijani koos pöörete ja läbiviikudega?

Need vastused aitavad eristada väikest lisatööd suuremast ümberehitusest. Pistikupesade skeem üksi ei ole projekt, sest lahenduse määravad koormus, kaitse ja trass.

Mida elektriprojekt paberil sisaldab

Koduse laadimislahenduse projekteerimine kuulub madalpinge valdkonda: Elektri Projekt OÜ projekteerimisteenuse kirjeldus nimetab B-pädevuspiirkonnana kuni 1000 V elektrisüsteeme ning eristab eskiisprojekti, eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti. Sama ettevõte märgib, et kõrgepingeliste süsteemide osi pakutakse vajaduse korral allhankena.

See on konkreetse ettevõtte pädevuse ja teenuse kirjeldus. Tellija jaoks on üldisem küsimus, kas pakutud projekt lahendab tema paigaldise tervikuna või näitab ainult seadmete asukohti.

Elektriprojekti osad peavad omavahel kokku sobima. Kui skeemil on laadija, peab olema selge ka selle toide, kaabel, kaitse ning vajaduse korral ühendus juhtimissüsteemiga.

Elektriprojekti osad ja mida need laadijal otsustavad

Projekti osa Mida see otsustab Laadija näide
Asendiplaan ja skeemid Kilbi, trassi ja seadme asukoht Sein garaažis või post parklas ning ühendus jaotuskilbiga
Koormusarvutus Peakaitse, samaaegsus ja reserv Kas laadija saab töötada täisvõimsusel või vajab voolupiirangut
Kaitseaparaadid Selektiivsus ja rikkevoolukaitse Eraldi kaitse laadijale, tüüp vastavalt tootja juhendile
Kaablid ja pingelang Ristlõige, paigaldusviis ja pikkus Arvutus kilbist laadijani, mitte valmis mõõt letist
Maandus ja ühtlustus Puutepinge piiramine ning kaitseühendused Laadija kaitsejuht, posti lahendus ja ühendus maandussüsteemiga
Nõrkvool ja juhtimine Side, mõõtmine ja koormuse nihutamine Mõõteseadme ühendus, andmeside ja dünaamiline juhtimine
Seletuskiri ja vastavus Projekteerimisalused, arvutused ning standardid Laadija paigaldustingimused ja kohaldatavad nõuded, sealhulgas IEC 61851 asjakohane osa

Asendiplaan näitab füüsilist teekonda, elektriskeem ühenduste loogikat. Koormusarvutus põhjendab, kui palju saab laadijale lubada. Kaitsete valikul kontrollib projekteerija nii rikkekaitset kui ka seda, et võimaluse korral lülituks välja rikkis ahel, mitte kogu maja.

Kaabli puhul ei piisa ristlõike nimetamisest. Sama kaabli lubatav koormus oleneb paigaldusviisist ja ümbritsevatest tingimustest, pingelang aga muu hulgas trassi pikkusest. Maanduse ja potentsiaaliühtlustuse lahendus peab sobima olemasoleva elektrisüsteemiga.

Juhtimise osa seob laadija mõõtmise ja andmesidega. Seletuskiri koondab eeldused ning nõuded, mida ei saa joonisele arusaadavalt mahutada. Vajaduse korral hõlmab projekt ka automaatikat, side- ja arvutivõrku, signalisatsiooni või videovalvet, mitte ainult jõupistikuid.

Mida pakkumisest kontrollida

Palu pakkumises projekti sisu nimetada. Ainult sõna „elektriprojekt” ei ütle, kas tellid paigaldamiseks piisava lahenduse või esialgse visandi.

Kui laadija toite koormusarvutus ja kaabli pingelangu kontroll puuduvad, ei ole tegu selle töö jaoks valmis paigaldusprojektiga. Samuti peab selguma, millised olemasoleva paigaldise osad projekteerija üle kontrollib ja milliste kohta vajab ta täiendavaid lähteandmeid.

Neli etappi eskiisist tööprojektini

Eskiis ja tööprojekt võivad kujutada sama laadimiskohta, kuid vastavad erineva täpsusega küsimustele. Eskiisiga otsustad, mida soovid ehitada. Tööprojektist peab elektrik välja lugema, kuidas seda teha.

Maja planeerimisega võrreldes näitab eskiis ruumide paigutust, tööprojekt aga ehitusdetaili ja kinnituse täpset kohta. Elektritöös tähendab see muu hulgas ühendusi, paigaldusviisi ja seadmete tehnilisi nõudeid.

Etapid otsuse sügavuse järgi

Etapp Mida otsustatakse Kodulaadijal
Eskiisprojekt Asukoht, autode arv ja lahenduse esialgne sobivus Vajalik, kui lahendus pole veel selge
Eelprojekt Liitumise põhimõte ja peakaitsme muutmise vajadus Asjakohane, kui võimsust tuleb juurde küsida
Põhiprojekt Arvutused, seadmete tehnilised valikud ja kooskõlastamise alus Vajalik töö mahu ning võrgu- või loatingimuste järgi
Tööprojekt Trass, kilbilahendus ja paigaldusjoonised elektrikule Ehitamiseks vajalik täpsus tuleb tagada ka väikese töö puhul

Eskiisi lõpus peaks tellija suutma valida asukoha ja kasutusviisi. Näiteks tuleb otsustada, kas laadimiskaabel ulatub sobivalt auto pesani või sunnib valitud koht iga kord ebamugavalt parkima.

Eelprojekti tasemel selgub, kas soovitud lahendust saab kavandada olemasoleva liitumisega. Kui mitte, tuleb enne detailset seadmevalikut otsustada, kas muuta kasutustingimusi või taotleda lisavõimsust.

Põhiprojektis saavad tehnilised valikud arvutusliku põhjenduse. Tööprojektis täpsustatakse need paigaldamiseks loetavaks: ehitaja ei peaks objektil ise välja mõtlema, millist ühendust või kaabliteed projekteerija mõtles.

Joonis kujutab seda järjest täpsustuvat tööd üldistatud kujul.

Neli etappi elektriautode laadimislahenduse kavandamisel alates eskiisist kuni lõpliku tööprojektini, mis on vajalik paigalduse teostamiseks.

Kõiki etappe ei tellita eraldi

Väike kodune lisatarbija võib jõuda kohe tööprojekti täpsusega lahenduseni, kui lähteandmed on olemas ja liitumist ei muudeta. See ei tähenda arvutuste vahelejätmist, vaid nende koondamist sobiva mahuga dokumentatsiooni.

Kortermajas või uue liitumise korral on rohkem otsustajaid ja lahtisi tingimusi. Seal aitab varasem lahendusetapp vältida olukorda, kus detailne projekt tuleb pärast põhimõttelist muudatust ümber teha.

Tellija ei pea ostma eraldi dokumenti ainult etapi nimetuse pärast. Oluline on kokku leppida tulemus ja see, millisele otsusele saab tellija selle põhjal kindlalt alla kirjutada. Etapp on valmis siis, kui selle põhiküsimus on vastatud ja järgmised arvutused saavad vastusele toetuda.

Kuidas elektriprojekt samm-sammult valmib

Hea lähteülesanne vähendab oletamist. Omanik saab koguda dokumente, pildistada suletud kilpi ja kirjeldada kasutust, kuid kilbi avamine, mõõtmised ning tehnilised valikud jäävad pädevale elektritöö tegijale.

Lähteandmetest paigalduslahenduseni

  1. Kogu liitumise ja tarbijate andmed.
    Leia peakaitsme suurus võrguettevõtja iseteenindusest või lepingust ning kogu olemasolevad skeemid. Pane kirja suuremad tarbijad ja nende tegelik kasutusaeg, näiteks saunaõhtu ning soojuspumba töö. Tüüpiline libastus on öelda peakaitsme amprid mälu järgi, kuigi liitumist on vahepeal muudetud.

  2. Mõõda tegelik kaablitee.
    Märgi plaanile kilp, laadija asukoht, nurgad, läbiviigud ja välitingimustes kulgevad lõigud. Seinale kinnitatud laadija ja õues paiknev post vajavad erinevat trassi ning ehitustööd. Libastus on mõõta ruumidevahelist sirgjoont, jättes lae alla tõusmise ja ukseavast möödumise arvestamata.

  3. Arvuta koormus ja kasutatav reserv.
    Projekteerija hindab tarbijate samaaegsust ning faaside koormust. Vajaduse korral aitavad olemasoleva tarbimise mõõtmised eristada lühiajalist tippu pikemast koormusest. Viga on liita ainult seadmete nimivõimsused või vastupidi eeldada, et need ei tööta kunagi koos.

  4. Vali kaabel ja kaitse koos.
    Kaabli valik peab arvestama koormust, pikkust, paigaldusviisi, pingelangu ja kaitse rakendumist. Laadija tootja juhend määrab olulised tingimused ka rikkevoolukaitsele. Tüüpiline libastus on valida kaitse üksnes nimivoolu järgi, kontrollimata sobivust laadija sisemise rikketuvastusega.

  5. Kavanda mõõtmine ja juhtimine.
    Määra, kust juhtseade saab maja tarbimise info ning kuidas jõuab käsk laadijani. Öise ajakava või päikeseenergia kasutamiseks tuleb kirjeldada ka soovitud tööloogika. Libastus on eeldada, et garaažis töötav telefoni internetiühendus tõendab automaatselt laadija side töökindlust.

  6. Koosta omavahel kooskõlas dokumendid.
    Joonistel, skeemidel ja seletuskirjas peavad seadmete tähised ning tehnilised valikud kattuma. Kontrolli valitud laadija paigaldusjuhendist ühendusi, keskkonnatingimusi ja hoolduseks vajalikku ligipääsu. Viga on jätta projekti varasema seadmemudeli nõuded pärast laadija vahetamist.

  7. Kontrolli ehitatud lahendust enne kasutuselevõttu.
    Elektritöö tegija võrdleb paigaldust projektiga ning teeb vajalikud kontrollid, mõõtmised ja katsed. Kontrollid tuleb teha sobivas järjekorras, sealhulgas enne pingestamist vajalikud toimingud. Libastus on lugeda töö lõpetatuks selle põhjal, et auto hakkas laadima, kuigi kaitsete ja juhtimise toimimist pole tõendatud.

Kui olemasolev kilp ei sobi

Vaba moodulikoht ei tähenda veel, et kilbil on kõik tehnilised eeldused uue ahela lisamiseks. Kontrollida tuleb ka ühendusi, kilbi seisukorda ja lahenduse laiendatavust.

Kui kilbis kaitseaparatuurile ruumi ei ole, arvestame pakkumises täiendava kilbitööga. Nii saab tellija selle vajaduse teada enne paigalduspäeva, mitte siis, kui elektrik on kaabli juba kohale toonud.

Valmis elektriprojekt on ehitajale üheselt loetav: seadme asukoht, kaitse, kaabli ristlõige ja juhtimisühendused on kirjas, mitte telefonikõne ootel.

Elektriauto laadija eramaja näide

Garaažiga majas jõuab auto õhtul koju, samal ajal kui köök ja vahel ka saun kasutavad elektrit. Laadija on sellise maja elektriprojekti stressitest: lahenduse määravad korraga kasutusaeg, maja muu koormus ja juhtimise töökindlus, mitte laadija asukoht seinal.

Halli värvi elektriauto laadimas koduse laadimisjaama kaudu moodsa eramu kõrval sillutatud sissesõiduteel päikesepaistelisel päeval.

Võimsus valitakse kasutusaja järgi

Võrdleme kolme varianti: 7,4 kW ühefaasilist laadimist ning 11 ja 22 kW kolmefaasilist laadimist. Kui auto seisab öösel mitu tundi, võib väiksem võimsus anda piisavalt aega tavapärase sõidukulu taastamiseks. Auto pardalaadija seab ülempiiri: laadija suurem nimivõimsus ei pane autot võtma rohkem, kui see vastu suudab.

Amprid aitavad koormust maja omaga võrrelda. 230 V ühefaasiline 7,4 kW laadimine tähendab ligikaudu 32 A voolu ühel faasil. 400 V kolmefaasiline 11 kW lahendus kasutab ligikaudu 16 A faasi kohta ning 22 kW lahendus ligikaudu 32 A faasi kohta. Ühefaasilisel laadimisel tuleb eriti hoolikalt kontrollida sama faasi teisi tarbijaid. Kolmefaasilise lahenduse sobivus sõltub lisaks maja elektrivarustusele auto võimalustest.

Selle maja peakaitse peab katma laadimise kõrval ka köögi ja sauna koormuse. Peakaitse on nagu kitsaim värav kogu maja elektrile: kui mitu suurt tarbijat võtavad korraga palju voolu, tuleb nende samaaegsust arvestada. Projekteerija määrab seetõttu laadimisele piiri, et auto ei kasutaks kogu vaba võimsust kontrollimatult.

Dünaamiline koormusjuhtimine mõõdab maja tarbimist ja muudab laadimisvoolu vastavalt vabale võimsusele. Kui köök või saun suurendab koormust, vähendab süsteem laadimist. Koormuse vähenedes saab auto taas rohkem voolu. Projektis tuleb määrata ka ohutu käitumine juhuks, kui mõõteandmed või side kaovad.

Paigalduskoht muudab kaabliteed

Laadija võib kinnitada seinale või paigaldada postile. Posti korral muutuvad kaablitee, kinnitused ja pinnasetööd; auto energiavajadus jääb samaks. Püsikaabliga laadijale tuleb leida juhtme hoiukoht. Pistikupesaga laadimispunkti puhul peab eraldi laadimiskaablit olema mugav käsitseda.

Päikeseenergia lisab häiringute kontrolli

Maja katusel on päikesepaneelid ja inverter. Nende ning laadija koosmõju hindamisel tuleb arvestada nii elektritoidet kui ka juhtimise ja andmeside töökindlust.

Eleringi kliendi elektripaigaldiste tehnilised nõuded sätestavad kliendi paigaldise genereeritud häiringu piiriks sagedusvahemikus 40–500 kHz kuni 35 dB, mõõtühiku alusega 0,775 V. Projekteerimisel tuleb järgida konkreetsele liitumisele kohalduvaid tingimusi ning seadmete elektromagnetilise ühilduvuse nõudeid.

Jõu- ja andmesidekaablite paigutus, maandus ning varjestus tuleb lahendada paigaldusprojekti ja tootja juhendite järgi. Kui laadimise ajal kaob mõõteseadme side või juhtimine käitub ebatavaliselt, ei piisa rikke leidmiseks ainult nimivoolu kontrollimisest. Kontrollida tuleb ka sideühendusi ja seadmete koostoimet.

Maja omanik valib võimsuse selle järgi, kui palju energiat auto tavaliselt vajab ja kui kaua see laadimiseks ühendatud on. Kui auto seisab öösel mitu tundi, ei tähenda 22 kW automaatselt kiiremat ega paremat valikut. Suurem võimsus on põhjendatud siis, kui lühema peatuse jooksul on vaja märgatavalt energiat juurde laadida.

Kogukulu elektripaketi, võrgutasu ja öise laadimise järgi

Laadija ostuhind on ainult osa kulust. Omanik maksab ka paigalduse, võimaliku kilbiuuenduse, elektrienergia ja võrguteenuse eest ning vajaduse korral liitumisvõimsuse suurendamise eest.

Kõigepealt ava elektrileping ja viimane arve. Vaata, kas energiahind on fikseeritud või börsiga seotud ning kas võrgupaketis eristatakse tarbimisaegu. Odavam energiatund ei pruugi üksi anda väikseimat kogukulu, kui võrguteenuse hinnastus on teistsugune.

Arvuta energia, seejärel laadimisaeg

Kasuta auto tegelikku tarbimist ja oma sõidumustrit, mitte kogu aku mahtu. Igapäevaseks sõiduks kulunud energia taastamine erineb tühja aku täislaadimisest. Arvesta ka laadimiskadudega, sest seinast võetud energia ei jõua tervikuna akusse.

  • Energiavajadus: leia tavapäraste sõidupäevade kulu ja pikemate sõitude sagedus.
  • Kasutatav aeg: märgi, millal auto saabub ning millal peab olema valmis.
  • Püsikulu: võrdle paigalduse, juhtimise ja võimaliku liitumismuudatuse maksumust.
  • Jooksev kulu: arvesta energia ja võrguteenuse koguhinda just kavandatud laadimisajal.

Börsipaketi puhul saab laadimist suunata soodsamatele tundidele, kuid ajakava peab jätma autole piisavalt laadimisaega. Fikseeritud energiahinnaga lepingus võib ajastamise kasu tulla hoopis võrgutasust või maja tipukoormuse vähendamisest.

Kulureegel: võrdle sama sõiduvajadust katvaid lahendusi, mitte ainult erineva nimivõimsusega laadijate ostuhindu.

Liitumise suurendamine on põhjendatud siis, kui kasutusvajadus seda nõuab. Pelgalt harva kasutatava maksimaalse laadimiskiiruse võimaldamine ei pruugi lisakulu õigustada.

Kortermaja ja juhitava koormuse erijuhud

Kortermajas tekib ebaõiglus siis, kui esimesed laadijad saavad vabalt kasutada kogu olemasolevat reservi. Hilisem elanik võib avastada, et samasugune võimalus eeldab temalt juba peakilbi või ühise kaabli uuendamist.

Ühistu elektriprojekt peab seetõttu lahendama enamat kui esimese laadimiskoha ühendamise. Vaja on laiendatavat taristut ja kokkulepet, kuidas selle kasutamise ning rajamise kulud jagatakse.

Ühine taristu enne eraldi laadimiskohti

Maja koormuse juhtimine peaks arvestama nii hoone tarbimist kui ka ühendatud autode vajadusi. Igale parkimiskohale ei pea reserveerima püsivalt laadija maksimaalset võimsust. Küll aga peab kasutaja teadma, millist teenust süsteem talle võimaldab ja kuidas võimsust nappuse korral jaotatakse.

Ühise magistraalkaabli, mõõtmise ja juhtimise põhimõtted on mõistlik kokku leppida enne üksikute laadijate lisamist.

Infograafik kortermaja elektriautode laadimise reeglitest ja ühise elektrivõimsuse nutikast jagamisest erinevate kasutajate vahel.

Kulude jaotuses tasub eristada ühist investeeringut ning kasutaja isiklikku tarbimist. Peakilbi laiendus teenib tulevasi kasutajaid, konkreetse auto laadimisenergia aga selle auto kasutajat. Reeglid peavad selgitama ka hilisema liituja osaluse ja süsteemi hoolduskulu.

Mõõtepunktid ja juhtimisliidesed tasub kavandada kohe, isegi kui salvestit veel ei paigaldata. Nii saab tulevikus lisada funktsioone ilma kogu jaotussüsteemi ümber ehitamata.

Juhitav laadimine ja elektrivõrgu tasakaal

Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise järel vajab süsteemihaldur sageduse hoidmise reservi ehk FCR-i ning automaatset ja manuaalset sageduse taastamise reservi ehk aFRR-i ja mFRR-i. Eleringi sagedusreservide turu kokkuvõtete tabelis on Eesti vastavate reservvõimsustena esitatud 76 MW FCR-i, 602 MW ülespoole ja 685 MW allapoole aFRR-i ning 1617 MW ülespoole ja 1657 MW allapoole mFRR-i.

Need on süsteemi reservvõimsused, mitte kortermajale lubatud laadimisvõimsus. Hoone tasandil on oluline võimalus laadimist kokkulepitud piirides ajutiselt vähendada või nihutada. Reserviteenuses osalemine eeldab eraldi tehnilist ja lepingulist lahendust ega teki üksnes nutika laadija paigaldamisest.

Ühistu saab projekti lähteülesande kontrollida järgmiste punktidega.

  • Liitumisvõimsus: milline osa jääb laadimiseks pärast hoone vajaduste arvestamist?
  • Kasutajate kasv: kuidas lisanduvad laadimiskohad ilma seniseid ühendusi ümber ehitamata?
  • Mõõtmine: kuidas seotakse tarbimine konkreetse kasutajaga?
  • Kulude jagamine: kes maksab ühise taristu, hoolduse ja hilisemad laiendused?
  • Juhtimine: kuidas välditakse kogu ühendusvõimsuse käsitlemist püsiva baaskoormusena?

Otsus ja järgmine samm

Kui tehniline kontroll kinnitab olemasoleva toite sobivust, saab liikuda paigaldamiseks piisava tööprojekti ja ehitamiseni. Kui võimsust napib, tasub enne liitumise suurendamist võrrelda kasutuspiirangut ja juhitavat laadimist.

Pakkumise alus olgu selge

Puuduv kilbiruum tuleb lahendada projekteerimisel, mitte paigalduspäeval. Samuti peab pakkumine ütlema, milline dokumentatsioon, kontroll ja töö tulemus tellijale üle antakse.

Meie Infokeskus aitab leida autole sobiva laadija ning paigaldustööd teeme kliendile sobival ajal. Tehniliselt sobiv valik lähtub auto võimalustest ja paigaldise tingimustest, mitte ainult seadme suurimast võimsusest.

Järgmine samm on saata aadressile info@evolt.ee pakkumispäring koos liitumisandmete, kilbi foto ja märgitud laadimiskohaga. Lisa oma tavapärane saabumis- ja väljumisaeg, et lahendus vastaks päris kasutusele.


Pakume võtmed kätte laadimislahendust, mille puhul laadija paigaldatakse õigesti ja kokkulepitud ajaks. Külasta eVolt lehte ning küsi pakkumist, mis arvestab sinu auto, olemasoleva elektripaigaldise ja laadimisvajadusega.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

0
0
Teie ostukorv
Teie ostukorv on tühi