Kas hea labori-COP tähendab ka väikest elektriarvet siis, kui väljas on niiske pakane ja radiaatorid vajavad kuuma vett? Mitte tingimata. Õhk-vesi soojuspumba valikul tuleb vaadata, kuidas töötavad koos maja, küttesüsteem ja seade, mitte ainult kataloogi kõige soodsamat katsepunkti.
Eesti koduomanikule on tähtsad kaks eri küsimust: kui palju elektrit kulub aasta jooksul ning kas külmal ajal jätkub küttevõimsust. Mõistlik ostuotsus algab nende eristamisest.
Sisukord
- Õhk-vesi soojuspump lühidalt ja kellele see sobib
- Kuidas õhk-vesi soojuspump soojust toodab
- Talvine jõudlus ja pealevoolu temperatuuri mõju COP-ile
- Elektrikulu arvutus ja näide talvisest aastast
- Niiskus, sulatus ja paigaldus Eesti talves
- Kuidas otsustada ja millega alustada
Õhk-vesi soojuspump lühidalt ja kellele see sobib
Õhk-vesi soojuspump võtab soojust välisõhust ja annab selle veepõhisele küttesüsteemile, mis soojendab ruume ning sobiva tarbeveemahuti kaudu ka kraanivett. Põhimõte meenutab tagurpidi töötavat külmkappi: soojust ei looda tühjalt kohalt, vaid viiakse ühest keskkonnast teise.
Oletame, et renoveerid maja, kus katel kütab praegu põrandakütet ja radiaatoreid. Õhk-vesi lahendusega saab olemasolevat veeringi sageli edasi kasutada, kuid enne tuleb kontrollida, kas küttekehad annavad piisavalt soojust ka senisest jahedama veega. Katla asendamine ei tähenda automaatselt, et ülejäänud süsteem sobib muutmata kujul.
Millise majaga see kokku sobib?
Õhk-vesi soojuspumba sobivus hoone ja küttesüsteemi järgi
| Olukord | Sobivus | Miks |
|---|---|---|
| Põrandaküte | Väga hea | Suur küttepind võimaldab kasutada madalat pealevoolu, mis toetab head COP-i |
| Madala temperatuuriga radiaatorid | Hea | Piisava suurusega radiaatorid annavad vajaliku soojuse ka mõõdukalt sooja veega |
| Vanad kõrge temperatuuriga radiaatorid | Piiratud | Kõrge pealevool vähendab tõhusust ja võib nõuda suuremaid radiaatoreid |
| Renoveeritud, hea soojapidavusega maja | Hea | Väiksem soojusvajadus ja tipukoormus lihtsustavad süsteemi valikut |
| Halvasti soojustatud vana maja | Piiratud | Suur soojuskadu võib sundida tõstma pealevoolu ja kasutama lisakütet |
| Soe tarbevesi ühe seadmega | Hea | Sama soojusallikas saab teenindada ruumikütet ja tarbeveemahutit, kuid tarbevee tootmine on vähem tõhus |
| Ainult ühe ruumi küte, veeringi pole | Ebasobiv | Üksnes selleks veeringi ehitamine pole üldjuhul põhjendatud |
Õhk-õhk soojuspump annab soojuse otse ruumiõhku. Õhk-vesi seade vajab torustikku, küttekehi ja juhtimist, kuid võimaldab soojust jaotada suletud ustega tubadesse veeringi kaudu. Tarbevesi ja küttevesi jäävad seejuures eraldi: kraanist ei tule põrandaküttetorudes ringlev vesi.
Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse ülevaate järgi kasutati Eestis 2021. aastal õhksoojuspumpa ainsa küttelahendusena 6,5% eramutest, kuid see rühm hõlmab nii õhk-õhk- kui ka õhk-vesi-süsteeme. Seega kinnitab näitaja välisõhust soojust ammutavate lahenduste levikut, mitte üksnes õhk-vesi seadmete turuosa.
Sobivuse otsustavad eelkõige vajalik pealevoolutemperatuur ja hoone soojusvajadus, mitte seadme nimivõimsus.
Kuidas õhk-vesi soojuspump soojust toodab
Soojuspumba sees ringleb külmaaine, mille rõhku ja temperatuuri muudetakse. Välisõhk, külmaaine ja küttevesi ei segune omavahel: soojus liigub nende vahel soojusvahetite kaudu.
Nagu veepump tõstab vett madalamalt kõrgemale, võimaldab soojuspump viia soojust välisõhu madalamalt temperatuuritasemelt küttevee kõrgemale tasemele. Selleks on vaja elektrilist tööd, mida teeb peamiselt kompressor.
Skeemil on näha külmaaine teekond läbi seadme põhiosade.

Külmaaine teekond
Aurusti võtab välisõhust soojust. Külmaaine on aurustis välisõhust külmem, mistõttu saab soojus liikuda õhust külmaainesse. Madala rõhu juures külmaaine keeb ja muutub gaasiks ka siis, kui õues on külm.
Kompressor tõstab rõhku. Elektrimootoriga kompressor surub gaasilise külmaaine kokku. Selle tulemusena tõuseb külmaaine temperatuur piisavalt kõrgele, et küttevett soojendada.
Kondensaator annab soojuse veele. Kuum külmaaine loovutab soojusvahetis energiat küttesüsteemi veele. Jahtudes kondenseerub külmaaine tagasi vedelikuks.
Paisuventiil langetab rõhku. Ventiili läbides külmaaine rõhk ja temperatuur langevad. Külmaaine saab seejärel aurustis uuesti välisõhust soojust vastu võtta.
Soojuspumba antav soojus koosneb välisõhust võetud energiast ja seadme tööks kasutatud elektrienergiast. Seetõttu võib väljastatav soojushulk olla elektritarbest suurem.
Siin tekib sageli arusaamatus: kui õhk on külm, kust seal veel soojust võtta on? Inimese jaoks külm õhk sisaldab endiselt soojusenergiat. Oluline on, et aurustis olev külmaaine oleks sellest veel külmem.
Miks õhusoojus ei tähenda tasuta kütet?
Mida suurema temperatuurierinevuse peab süsteem ületama, seda rohkem tööd peab kompressor tegema. Õhk võib küll energiat sisaldada, kuid selle toomine kuuma küttevette pole igas olukorras sama lihtne.
Elektrit tarbivad ka ventilaator, ringluspumbad ja juhtautomaatika. Seetõttu ei saa kompressori katseandmetest üksinda järeldada kogu küttesüsteemi elektrikulu.
Tööpõhimõtet saab jälgida ka liikuva skeemi abil.
Külma ja niiske ilmaga võib aurusti pinnale koguneda härmatis, mille eemaldamiseks vajab seade sulatust. Sulatamise ajal väheneb ruumiküttele antav kasulik soojus või katkeb selle tootmine ajutiselt.
Talvine jõudlus ja pealevoolu temperatuuri mõju COP-ile
Kui palju soojust saad elektri eest siis, kui väljas on pakane? Vastus sõltub korraga nii välisõhust kui ka sellest, kui kuuma vett maja vajab.
Riigi Teatajas avaldatud ehitusnõuete arvutusandmete järgi tähendab eeldusliku COP-i langus 3,1-lt 2,7-le sama soojusvajaduse korral ligikaudu 15% suuremat elektrikulu. Need on arvutuses kasutatavad eeldused, mitte lubadus, et konkreetne pump saavutab need näitajad igasuguse pakasega.
COP ehk soojustegur on antud töötingimustes väljastatud soojushulga ja kasutatud elektrienergia suhe. COP-i kõrval peavad seetõttu alati olema teada katsetingimused: välisõhu temperatuur, küttevee temperatuur ja mõõtmise piirid.
Pealevoolu tõstmise hind
Pealevoolu temperatuur ja eeldatav COP
| Pealevool või kasutus | Eeldatav COP | Elektritarbe muutus võrreldes 30/25 °C-ga |
|---|---|---|
| Põrandaküte 30/25 °C | 3,1 | Baas |
| Radiaatorid 40–45 °C | 2,9 | Ligikaudu +7% |
| Radiaatorid 55–60 °C | 2,7 | Ligikaudu +15% |
| Sooja tarbevee tootmine | 2,0 | Ligikaudu +55% |
Tabeli COP-id pärinevad samadest arvutusandmetest; elektritarbe muutused on arvutatud nende suhtest, eeldades võrdset toodetavat soojushulka. Tarbevee rida näitab temperatuuri mõju tõhususele, mitte seda, et tarbevee valmistamine kasvataks kogu maja elektrikulu tabelis toodud määra võrra.
Küttegraafiku murrujoonega tähistus tähendab pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuri. Pealevool on vesi, mis liigub soojuspumbast küttekehadesse, ning tagasivool sealt tagasi tulev jahedam vesi.
Joonis aitab eristada välisõhu ja küttevee temperatuuri mõju.

Projekteeri küttekehad, mitte ainult soojusallikas
- Vali võimalikult madal toimiv pealevool. Projekteerija peab leidma temperatuuri, mille juures kõik ruumid saavad vajaliku soojuse. Pelgalt seadistuse alandamine ei aita, kui kaugem tuba jääb külmaks.
- Vähenda soojuskadu enne seadme lõplikku valikut. Katuse soojustamine, õhulekete vähendamine või akende korrastamine võib muuta nii vajalikku võimsust kui ka küttegraafikut.
- Kontrolli radiaatoreid ruumide kaupa. Radiaatori vanus ei otsusta sobivust. Tähtsad on selle suurus, ehitus, veevool ja ruumi arvutuslik soojuskadu.
Kui olemasolev katel töötab kogu aeg väga kuuma veega, ei tõesta see veel, et maja tingimata sellist temperatuuri vajab. Süsteem võib olla lihtsalt nii seadistatud. Külma ilma ajal kontrollitult tehtud madalama küttegraafiku katse annab kasulikku infot, kuid ei asenda ruumipõhist arvutust.
Tarbevee valmistamine vajab omaette hinnangut: arvesta mahuti, soojusvaheti ja hügieenirežiimiga ning võrdle vajaduse korral eraldi lahendust. Ruumikütte head soojustegurit ei tohi automaatselt üle kanda sooja kraanivee tootmisele.
Elektrikulu arvutus ja näide talvisest aastast
Aastase kütte-elektri esmane arvutus on lihtne:
Aastane elektritarve = aastane kütte soojusvajadus ÷ kütte-SPF.
SPF kirjeldab vaadeldava perioodi jooksul saadud soojuse ja kasutatud elektri suhet. Mõõdetud aastane SPF iseloomustab tegelikku tulemust; projekteerimisel kasutatav SPF on selle prognoos, mille täpsus sõltub lähteandmetest ja arvutuse piiridest.
Eesti kaalumistegurite uuringu raportis on õhk-vesi soojuspumba kütte-SPF-i lähteväärtus ligikaudu 2,5. See sobib esialgse tundlikkusarvutuse lähtekohaks, kuid ei ole konkreetse maja tulemusgarantii.
Arvutusnäide, mitte tüüpilise maja lubadus
Järgmises hüpoteetilises näites võrreldakse eri aastase soojusvajadusega maju ja erinevat hooajalist tõhusust. Tabeli elektritarbed on arvutatud ülaltoodud valemiga, mitte mõõdetud majapidamiste tulemused.
Aastane elektritarve soojusvajaduse ja SPF-i järgi
| Aastane soojusvajadus | Elektritarve SPF 2,0 korral | Elektritarve SPF 2,5 korral |
|---|---|---|
| 15 000 kWh | 7 500 kWh | 6 000 kWh |
| 20 000 kWh | 10 000 kWh | 8 000 kWh |
Näites tähendab sama soojusvajaduse katmine kehvema hooajalise tõhususega suuremat elektriostu. Seadmete võrdlemisel tasub seetõttu nõuda mitte ainult aastast lõppsummat, vaid ka põhjendust, kuidas pakkuja kasutatud SPF-ini jõudis.
Arvutuse jaoks pane kõrvuti varasemad energiaarved, maja tehnilised andmed ja kavandatav küttegraafik.

Mida valemisse sisestada?
Soojusvajadus pole sama mis praeguse kütuse energiasisaldus. Katlaga majas läheb osa energiast korstnasse ja katlaruumi, mistõttu ei saa kogu ostetud kütuseenergiat otse tulevase soojuspumba väljundiks lugeda. Samuti tuleb eristada ruumikütet ja sooja tarbevett, kui nende tõhusust hinnatakse eraldi.
- Määra arvestuspiir. Kas SPF hõlmab kompressorit, ventilaatoreid, ringluspumpasid ja elektrilist lisakütet või ainult osa neist?
- Käsitle lisakütet järjekindlalt. Kui see on süsteemi SPF-is juba sees, ei tohi seda uuesti juurde liita. Kui pole, tuleb lisakütte elektritarve eraldi arvestada.
- Eralda energia ja võimsus. Aastane energiakogus aitab hinnata arvet, külma päeva vajalik elektrivõimsus aga elektriühenduse sobivust.
Talvist aastat tasub modelleerida ilmavahemike kaupa. Pakkuja saab igas vahemikus hinnata maja soojusvajadust, pumba väljundit, soojustegurit ja puudujääki, mille katab lisaküte. Nii saab kontrollida ka seda, kas tagasihoidlik aastane lisakütte osakaal varjab suurt hetkelist elektrikoormust.
Enda arvutuses kasuta maja põhjendatud soojusvajadust ning võrdle konservatiivset ja soodsamat tõhususe stsenaariumi. Rahalise kulu leidmiseks tuleb elektritarve siduda kogu ostuhinnaga; muutuva hinnaga lepingu puhul annab täpsema tulemuse tarbimise ajastust arvestav arvutus.
Niiskus, sulatus ja paigaldus Eesti talves
Niiskus koguneb külma aurusti pinnale ja võib seal jäätuda, takistades õhu liikumist ning soojuse ülekannet. Sulatamisel suunab seade energiat jää eemaldamiseks, mistõttu väheneb sel ajal majale antav kasulik soojus.
Eesti Maaülikooli katsetes mõjutas õhk-vesi soojuspumba efektiivsust kõige tugevamalt välisõhu temperatuur, kuid mõju avaldasid ka suhteline niiskus ja kastepunkt ning leiti seos niiskuse, sulatusprotsessi kestuse ja efektiivsuse vahel. Seetõttu ei kirjelda temperatuuril +7 °C esitatud labori-COP Eesti talvist kasutust piisavalt.
Paigalduskontroll enne tööde algust
Lase arvutada hoone soojuskadu ja külma ilma tipukoormus.
Projekteerija vajab infot välisseinte, katuse, akende, ventilatsiooni ja soovitud sisetemperatuuri kohta. Aastase kütusearve põhjal saab teha esialgse hinnangu, kuid sellest üksi ei selgu külma päeva vajalik võimsus. Levinud viga on valida pump ainult maja pindala järgi.Kontrolli veeringi ja küttekehade tegelikku võimekust.
Ruumikaupa tuleb määrata radiaatorite soojusväljastus, põrandakütteringide vooluhulk ja vajalik küttegraafik. Kui mõni tuba vajab teistest kuumemat vett, võib just see sundida kogu süsteemi ebatõhusamalt töötama. Lahendus võib olla selle ruumi radiaatori suurendamine või soojuskao vähendamine, mitte kogu maja pealevoolu tõstmine.Paiguta välisosa vaba õhuvooluga kohta.
Vali asukoht, kuhu lumi ei kuhju ja kus väljuv külm õhk ei pöördu kohe seadmesse tagasi. Järgi tootja vabu vahekaugusi ning arvesta valdava tuule, hooldusjuurdepääsu ja lähedaste magamistubadega. Tuulekaitse ei tohi muutuda kinniseks kastiks; ka dekoratiivne kate võib õhu liikumist piirata.Kavanda sulatusvee teekond lõpuni.
Vesi peab pääsema seadmest ära ka külmaga, ilma et välisosa alla kasvaks jäämass või kõnniteele tekiks libe pind. Projekteerija peab valima sobiva äravoolu, külmumiskaitse ja vajaduse korral küttekaabli. Pelgalt vooliku ühendamisest ei piisa, kui selle ots või madalam koht võib kinni külmuda.
Ühendused ja seadistused otsustavad töökindluse
Lahenda hüdraulika vastavalt seadme nõuetele.
Kontrollida tuleb minimaalset veevoolu, süsteemi veemahtu, õhutamist, paisupaaki, filtreid ja torustiku puhtust. Puhvermahuti vajadus sõltub seadme ning kütteringide ehitusest, see pole automaatselt kohustuslik ega automaatselt üleliigne. Kui ruumitermostaadid sulgevad suure osa ringidest, peab soojuspumbale siiski jääma vajalik vooluhulk ja sulatuseks piisav soojusvaru.Vana küttesüsteemi ühendamisel leppige kokku torustiku läbipesu ja mustuse eraldamine. Veega välisossa ulatuva lahenduse puhul tuleb eraldi läbi mõelda külmumiskaitse pika elektrikatkestuse ajal. Need küsimused tuleb lahendada enne, kui torud on seina või pinnasesse peidetud.
Lase elektrikul kontrollida kogu maja samaaegset koormust.
Peakaitsme sobivust ei saa otsustada üksnes kompressori tavatarbe järgi. Arvesse lähevad ka elektriline lisaküte, tarbevee küttekeha, pliit, saun ja elektriauto laadimine ning koormuse jaotus faaside vahel. Soojuspumba lisamine võib vajada koormusjuhtimist või elektripaigaldise ümberehitust, mitte tingimata suuremat peakaitset.Kaitsed, kaablid ja lahutusvõimalused tuleb valida konkreetse seadme juhendi ning elektriprojekti järgi. Levinud viga on eeldada, et olemasolev pistik või vaba kaitselüliti tähendab sobivat toidet.
Seadista ilmastikukõver ja kontrolli tulemust kasutuses.
Alusta küttegraafikust, mis hoiab ruumid mugavad ilma põhjendamatult kuuma veeta. Seejärel tasakaalusta veevoolud ning kontrolli, et termostaadid ja soojuspumba juhtimine ei töötaks teineteisele vastu. Liiga sage käivitumine, suur temperatuurikõikumine või pidev lisaküte vajavad põhjuse otsimist, mitte lihtsalt uue ajagraafiku lisamist.Esimesel kütteperioodil salvesta välisõhu temperatuur, peale- ja tagasivool, sisetemperatuur ning elektritarve. Eraldi elektriarvesti ja soojusarvesti annavad süsteemi hindamiseks kindlama aluse kui pelgalt rakenduse hinnanguline energiagraafik.
Üleandmisel küsi kirjalikku tööpunkti: millise külma välisõhu ja pealevoolu juures katab pump maja soojusvajaduse ning millal ja kuidas rakendub lisaküte?
Üleandmisdokumendis peaksid olema ka sulatuse arvestus, seadistatud küttegraafik, elektrilise lisakütte piirangud ja hooldusjuhised. Küsi, kuidas eristada tavalist sulatust veast ning kelle poole pöörduda, kui välisosa jääb püsivalt jäässe.
Kuidas otsustada ja millega alustada
Õhk-vesi soojuspump sobib siis, kui hoone ja veepõhine küttesüsteem võimaldavad sellel mõistliku elektrikuluga töötada. Ostuotsuse alus peaks olema kontrollitavate eeldustega arvutus, mitte üks lubatud säästuprotsent või seadme energiaklass.
Küsimused enne lepingut
- Millistel tingimustel tõhusus arvutati? Palu kirja panna küttegraafik, kliimaeeldused ja see, millised elektritarbijad kasutatud soojustegurisse kuuluvad.
- Kui palju kasutatakse lisakütet? Küsi nii selle prognoositavat energiakulu kui ka samaaegset elektrikoormust.
- Mida pakkumise hind sisaldab? Seade, paigaldustööd, elektritööd, tarbeveemahuti, võimalik puhver, äravool ja käivitusseadistus peaksid olema eristatavad; hoolduse tingimused tuleb samuti kirjalikult fikseerida.
Ära võrdle ainult lõppsummasid. Odavama pakkumise kõrval võivad puududa tööd, mis teises pakkumises juba sisalduvad, näiteks vana süsteemi läbipesu või sulatusvee külmumiskindel ärajuhtimine.
Elektrikulu hindamisel pole börsihind kogu hind: lisanduvad võrgutasud ja maksud. Arenguseire Keskuse energiasiirde uuringu järgi tõusis Eestis elektriaktsiis 2025. aasta 1. mail 1,45 eurolt 2,1 euroni megavatt-tunni kohta.
Milline juhtimine valida?
Püsiv temperatuurigraafik tähendab rahulikku tööd ilmastikukõvera järgi. See on sobiv lähtekoht, mille suhtes hinnata, kas keerukam ajastamine üldse vähendab kulusid.
Börsihinnal põhinev eelkütmine kasutab maja või mahuti soojusvaru kallimate tundide vältimiseks. Kasu võib kaduda, kui eelkütmiseks tuleb veetemperatuuri liigselt tõsta, ruumid muutuvad ebamugavalt soojaks või soojuskadu suureneb.
Päikeseenergia järgi juhtimine sobitab tarbimist kohaliku tootmisega. Päikeseelektril on siiski alternatiivne kasutus: seda saab salvestada, kasutada autos või võrku müüa, mistõttu pole kogu ülejäägi suunamine kütmisse alati parim valik.
Võrdle toodetud soojuse kogukulu ja mugavust, mitte ainult elektritunni hinda.
Päikesepaneelide, aku ja elektriautoga kodus peab juhtimine arvestama kogu energiavoogu. Meie valikus on Päikesejaam ja Energiasalvestiga tark kodu, mille puhul tuleb soojuspumba kavandatav tarbimine kodu energiabilanssi kaasata.
Sel nädalal kogu kokku maja aastase soojusvajaduse hinnang, külma ilmaga vajalik pealevoolutemperatuur ja elektriühenduse andmed. Küsi nende põhjal kirjalik arvutus, milles on lahus aastane energiakulu, külma ilma võimsusvajadus ja lisakütte roll.
eVolt pakub koduseid laadimislahendusi koos professionaalse paigaldusega ning päikeseenergia, energiasalvestuse ja targa kodu lahendusi. Kui kavandad õhk-vesi soojuspumbaga kodu energiakasutust, külasta eVolt ja tutvu võimalustega sobitada auto laadimine ning kodune energialahendus maja küttekoormusega.
