Umbes 15% Eesti eramutest kasutas elektrilist kütmist, sealhulgas maa- ja õhksoojuspumpi, näitavad Statistikaameti rahva ja eluruumide 2021. aasta loenduse andmed. See pole maasoojuspumpade eraldi turuosa, kuid annab olulise lähtekoha: elektriga kütmine ei tähenda tingimata elektri otsest muutmist soojuseks. Maasoojuspumba puhul ostad elektrit eelkõige selleks, et tuua maapinnast soojust majja.
Hea tulemus ei sõltu ainult seadme nimesildil olevast võimsusest. Maapoolne kontuur, soojuspump, maja küttesüsteem ja juhtimine tuleb projekteerida tervikuna. Kallis pump ei paranda liiga väikest kollektorit ega muuda kuuma vett nõudvaid radiaatoreid iseenesest säästlikuks.
Sisukord
- Mis on maasoojuspump ja miks see Eesti kodus sobib
- Maasoojuspumba tüübid ja orienteeruvad kulud
- Miks küttevee temperatuur määrab tõhususe
- Kuidas maasoojuspump paigaldatakse samm-sammult
- Toetused ja kellele need kehtivad
- Käitamiskulu ja juhtimine elektrihinna järgi
- Kontrolli majale sobivust ja küsi projekt
Mis on maasoojuspump ja miks see Eesti kodus sobib
Maasoojuspump võtab maapinnast soojust suletud toruringi kaudu ja tõstab selle temperatuuri kompressori abil maja kütmiseks. Maa sees ringleb külmumiskindel soojuskandevedelik ehk soolvesi, mis annab kogutud soojuse pumbas üle külmaainele.
Tööpõhimõte meenutab tagurpidi töötavat külmkappi. Külmkapp viib soojuse kapist kööki, maasoojuspump aga maapinnast küttesüsteemi ja vajaduse korral tarbevette. Seejuures ei liigu maapoolne soolvesi põrandaküttetorudesse ega kraanist tulevasse vette, sest need on eraldi ringid.

Seade töötab koos maja ja krundiga
Võtame näiteks eramu, mille omanik soovib loobuda igapäevasest ahjukütmisest. Tehnoruumi sobiva pumba leidmine on vaid osa ülesandest: projekteerija peab kontrollima, kust tuleb soojus ja kuidas see tubadesse jõuab. Samuti tuleb otsustada, kuidas valmistada sooja tarbevett ning katta kõige külmema ilma koormus.
Süsteemis on erinevad ülesanded:
- Maakontuur kogub pinnasest soojust.
- Soojuspump tõstab kogutud soojuse kasutatavale temperatuurile.
- Küttering jaotab soojuse ruumidesse.
- Juhtimine kohandab töö maja vajaduse ja kasutaja seadistustega.
Eesti kodus võib maasoojuspump sobida inimesele, kes soovib ühtlast vesikütet ja vähem igapäevast kütmisega tegelemist. Sobivus tuleb siiski välja selgitada konkreetse hoone järgi, mitte naabri elektriarve põhjal.
Lähtekoht: vali kõigepealt majale sobiv küttelahendus ja alles seejärel selle ülesande täitmiseks vajalik seade.
Maasoojuspumba tüübid ja orienteeruvad kulud
| Lahendus | Maavajadus | Sügavus |
|---|---|---|
| Horisontaalkollektor | Suur, võimalikult tasane ja niiske vaba aiaala | Pinnasesse kaevatav kontuur, sügavus määratakse projektis |
| Vertikaalne puurauk | Väiksem krunt, kuid ruumi puuraukudele ja puurmasinale | Sügavusse rajatav kontuur, puuraugu pikkus määratakse projektis |
Horisontaalkollektori ja vertikaalse puuraugu võrdluses tuleb vaadata kogu paigalduse maksumust, mitte ainult toru või puurimise ühikuhinda. Kontrollitud kohalike hinnapakkumisteta pole põhjendatud anda eurovahemikku, mille sisse sinu maja lahendus peaks mahtuma.
Horisontaalkollektori korral paigaldatakse torustik kaevikutesse. Seda tasub esmalt kaaluda siis, kui krundil on piisavalt sobivat vaba maad ning kaevetööde järel saab aia mõistliku vaevaga taastada. Suur krunt üksi ei taga head lahendust, sest arvestada tuleb ka pinnase, olemasolevate kommunikatsioonide ja tulevaste ehitusplaanidega.
Vertikaalne lahendus kasutab soojust sügavusse rajatud puuraugust. Maapinnal vajab see vähem ala, kuid töö eeldab puurimistehnika ligipääsu ja asukohale sobivat projekti. Puuraugu rajamise võimalikkust ega vajalikke kooskõlastusi ei tohiks eeldada enne asukoha kontrollimist.
Millest paigaldushind kokku tuleb
Pakkumine peab näitama, kas müüja hinnastab üksnes soojuspumba või töötava küttesüsteemi. Odavam seadmehind võib muutuda kallimaks terviklahenduseks, kui hiljem lisanduvad kaevetööd, elektritööd ja küttesüsteemi kohandamine.
Küsi hinnapakkumises eraldi nähtavale järgmised tööd ja osad:
- Projekteerimine ja arvutused. Hoone koormus, kontuuri dimensioneerimine ning eeldatavate töötingimuste kontroll.
- Maapoolne kontuur. Torustik, kaevamine või puurimine, ühendused, täitmine ja katsetamine.
- Soojuspump ja tarbevesi. Seade, vajalik tarbeveemahuti ning nende ühendustarvikud.
- Küttepoolne ühendamine. Torutööd, ringluspumbad, filtrid ja projektis vajalik puhverpaak.
- Elektri- ja juhtimistööd. Toide, kaitsed, andurid ning ühendused juhtimissüsteemiga.
- Käivitamine ja taastamine. Seadistamine, kasutaja juhendamine ning kokkulepitud pinnase ja haljastuse korrastamine.
Puhverpaak pole igas lahenduses automaatselt vajalik. Selle vajadus tuleb siduda süsteemi veemahu, vooluhulkade, juhtimise ja tootja nõuetega. Sama kehtib lisakütte kohta: pakkumine peab selgitama, kas see on seadmes olemas või vajab eraldi lahendust.
Võrdle sama ulatusega pakkumisi
Lase pakkujal kirja panna, milline osa hinnast on fikseeritud ja milline sõltub tegelikust töömahust. Meetri järgi hinnastatud kontuuri puhul peab olema selge nii arvestuslik kogus kui ka lisatöö tellimise kord.
Väikesel, juba välja ehitatud krundil võib vertikaalne lahendus osutuda tervikuna põhjendatumaks ka siis, kui puurimine on ühikuna kallim. Kui horisontaalkollektor nõuaks ulatuslikku sillutise eemaldamist, pinnase teisaldamist ja aia taastamist, tuleb need kulud ausalt võrdlusse lisada. Otsuse teeb krundi tööde kogumaksumus, mitte pelgalt kontuuri nimetus.
Miks küttevee temperatuur määrab tõhususe
| Režiim | COP | Märkus |
|---|---|---|
| 35/28 °C, põrandaküte | 3,6 | TalTechi elamute energiatõhususe analüüsi näidisseade |
| 50/35 °C, kõrge temperatuuriga radiaatorid | 3,0 | Sama analüüs, näidisseade |
| 0/+35 °C | 4,71 | Eraldi tehniliste andmete näide |
| 0/+50 °C | 3,36 | Sama tehniliste andmete näide |
Tabeli väärtused pärinevad TalTechi elamute energiatõhususe analüüsist, kus näidisseadme COP langes režiimi muutumisel 35/28 °C pealt 50/35 °C peale väärtuselt 3,6 väärtusele 3,0 ning eraldi tehniliste andmete näites väärtuselt 4,71 väärtusele 3,36, kui küttepoolne temperatuur tõusis +35 °C pealt +50 °C peale.
COP ehk soojustegur väljendab saadud kasuliku soojuse ja selle tootmiseks kulunud elektri suhet kindlatel töötingimustel. See pole kogu aasta muutumatu omadus. Tabeli erinevad näited pole ka seadmete paremusjärjestus, sest võrreldavad peavad olema samad mõõtetingimused.
Kõrgem temperatuur tähendab kompressorile suuremat tööd
Kompressori ülesannet võib võrrelda vee pumpamisega mäkke. Mida kõrgemale tuleb midagi tõsta, seda rohkem on vaja tööd. Soojuspumba puhul on selleks kõrguseks erinevus maapoolsest ringist saadava soojuse ja küttesüsteemile vajaliku temperatuuri vahel.
Kui maja vajab kuumemat küttevett, kuid maapoolsed tingimused jäävad samaks, peab kompressor rohkem töötama. Seetõttu pole ainult suurema pumba valimine lahendus olukorrale, kus ruumid jahedaks jäävad. Kontrollida tuleb ka radiaatorite soojusväljastust, vee vooluhulka ja hoone soojuskadu.
Põrandaküte jagab soojust suurelt pinnalt. Radiaatorikütte puhul saab sama eesmärki toetada piisavalt suure soojusväljastuspinnaga radiaatoritega, kuid olemasolevate radiaatorite sobivus vajab arvutust. Väide, et kõik radiaatorid tuleb kindlasti välja vahetada, on sama ennatlik kui lubadus, et midagi muuta pole vaja.
Kõige kasulikum küttevee temperatuur on madalaim temperatuur, millega kõik ruumid püsivad soovitud soojuses.
Vaata aastast tulemust, mitte üksikut tööpunkti
Küttegraafik määrab, kuidas muutub küttevee temperatuur koos välisõhu temperatuuriga. Seadistamisel kontrolli kõigepealt, kas jahedus puudutab kogu maja või ainult mõnd ruumi. Üksiku ruumi probleemi tõttu kogu süsteemi temperatuuri tõstmine võib varjata tasakaalustamata vooluhulki või liiga väikest radiaatorit.
Tasuvusarvutuseks küsi hooajalist tõhususnäitajat SPF või SCOP koos selle arvestuspiiriga. Selgita, kas prognoos sisaldab sooja tarbevett, ringluspumpasid ja elektrilist lisakütet. Ainult nii saad võrrelda prognoosi hilisema tegeliku tarbimisega.
Kuidas maasoojuspump paigaldatakse samm-sammult
Paigaldus algab arvutustest, mitte kaevikust. TalTechi geotermaalenergia analüüsi järgi kasutatakse Eestis maasoojuse puhul tavaliselt ligikaudu +2 kuni +10 °C soojusallikat, horisontaalkollektor paikneb tüüpiliselt mõne meetri sügavusel ja vertikaalsed lahendused algavad umbes 15 meetrist. Need kirjeldused ei asenda konkreetse krundi kontuuriprojekti.
Tööde üldine järjekord aitab eristada otsuseid, mis tuleb teha enne ehitamist, ja toiminguid, mida kontrollitakse paigaldusel.

Projekteerimine enne pinnasetöid
Arvuta hoone soojusvajadus ja tipukoormus. Projekteerija vajab infot välispiirete, akende, ventilatsiooni ja soovitud sisetemperatuuri kohta. Varasem kütusekulu aitab tulemust kontrollida, kuid ei asenda soojuskao arvutust, eriti kui maja on vahepeal soojustatud.
Uuri krunti ja ligipääsu. Hinda pinnase niiskust ja koostist, põhjavee liikumist ning tegelikult kasutatavat maa-ala. Niiske pinnas annab soojust paremini edasi kui kuiv liiv või täitepinnas, mistõttu sama suur aiaala ei tähenda alati sama kasutatavat soojusressurssi.
Vali kontuur ja kontrolli selle koormust. Arvesta nii külma ilma tipuvajadust kui ka kogu kütteperioodil maast võetavat soojushulka. Vertikaalse lahenduse puhul tuleb hinnata ka naaberpuuraukude vastastikust mõju ja maapõue soojuslikku taastumist.
Liiga väike kollektor on süsteemi pikaajaline risk. Kui soojuse võtmine ületab pinnase taastumisvõime, võib soolvee temperatuur järjest langeda. Selle tagajärjeks võivad olla väiksem tõhusus, suurem lisakütte vajadus ja pinnase külmumisega seotud probleemid.
Paigaldus ja kontrollitav üleandmine
Raja kaevikud või puuraugud projekti järgi. Märgi enne töö algust olemasolevad kommunikatsioonid ja lepi kokku masinate liikumisteed. Dokumenteeri paigaldatud torustiku asukoht enne selle katmist, et hilisemad aia- või ehitustööd kontuuri ei kahjustaks.
Kontrolli torustiku tihedust ja täida kontuur. Paigaldaja teeb surve- ja lekkekontrolli sobivas tööetapis, täidab süsteemi ettenähtud soojuskandevedelikuga ning eemaldab õhu. Üleandmisdokumentides peaksid olema katsetulemused ja kasutatud vedeliku andmed.
Ühenda soojuspump kütte- ja tarbeveesüsteemiga. Paigalda projekti järgi ringluspumbad, filtrid, paisupaagid ja vajalik puhverpaak. Kontrolli ka tehnoruumi hooldusruumi ning torustiku isolatsiooni, sest hilisem ligipääs peab säilima.
Seadista juhtimine ja kontrolli töötamist. Paigaldaja peab kontrollima vooluhulki, andurite näite, küttegraafikut ning lisakütte rakendumist. Omanikule tuleb näidata, kuidas jälgida tarbimist, leida veateateid ja muuta kasutaja jaoks mõeldud seadistusi.
Küsi tulemused kirjalikult
Nõua juba enne töö algust simulatsiooni, mis näitab soolvee minimaalset temperatuuri, aastast maast võetavat soojushulka, tipukoormust ja lisakütte vajadust. Palu lisada ka arvutuse eeldused, näiteks hoone koormus ja pinnase omadused.
Üleandmisel võta vastu teostusjoonis, katseprotokollid ja seadistuste loetelu. Need aitavad hiljem eristada seadme riket, juhtimise muudatust ja maapoolse kontuuri probleemi. Suuline lubadus, et kontuurist piisab, pole samaväärne kontrollitava projektiga.
Toetused ja kellele need kehtivad
Maasoojuspumba paigaldamine pole automaatselt toetatav. Sobivus sõltub taotlusvoorust, elamu asukohast, olemasolevast kütteseadmest ja kogu kavandatud tööde paketist. Samuti ei tähenda varasema vooru tingimustele vastamine, et sama võimalus on praegu avatud.
EIS-i kütteseadmete uuendamise toetuse KKK kirjeldatud ajaloolises teises voorus ei saanud toetust taotleda ainult maasoojuspumba paigaldamiseks; toetuse määr võis asukohast sõltuvalt olla 50–70%, ülempiiriga 10 000 eurot, ning Tallinna eraldi voorus oli ülempiir samuti 10 000 eurot, vooru eelarve 6 miljonit eurot ja menetlus laekumise järjekorras.
| Juhtum | Toetus | Mida kontrollida |
|---|---|---|
| Ainult maasoojuspumba paigaldus, teine riiklik taotlusvoor | Ei saanud taotleda | Kas samal ajal tuli olemasolevat ahju renoveerida, asendada või eemaldada |
| Maasoojuspump koos olemasoleva ahju asendamise või eemaldamisega | Võimalik vooru tingimustele vastamisel | Asukohapõhine määr, kulude abikõlblikkus ja toetuse ülempiir |
| Tallinna eraldi voor | Võimalik eraldi vooru tingimustel | Vooru avatus, eelarve olemasolu ja taotluste menetlemise kord |
| Rahavoog | Toetus ei pruugi algset väljaminekut kohe vähendada | Kas tööd tuleb enne lõpetada ja kuludokumentidega tõendada |
Tabel kirjeldab varasemate voorude juhtumeid, mitte praegust toetuspakkumist. Kehtivast voorust tuleb üle kontrollida ka taotleja, hoone ja vana kütteseadme nõuded. Riiklikku meedet ning kohaliku omavalitsuse võimalikku toetust tuleb käsitleda eraldi.
Kontrolli tingimusi enne tellimist
Enne siduva tellimuse või ettemakse tegemist koosta dokumentide kontrollnimekiri:
- Vooru kehtivus. Veendu, et taotlusi võetakse vastu ja sinu elamu asukoht sobib.
- Olemasolev küte. Selgita välja, mida tuleb vana ahju või muu seadmega teha ja kuidas seda tõendada.
- Tööde alustamine. Kontrolli, millal võib sõlmida lepingud, tellida seadmed ja alustada ehitust.
- Kuludokumendid. Säilita pakkumised, lepingud, arved, maksetõendid ning nõutud tööde dokumendid.
- Kohalikud võimalused. Küsi omavalitsusest, kas eraldi meede on avatud ning kas toetusi võib kombineerida.
Kõik paigaldamisega seotud kulud ei pruugi olla toetatavad. Seetõttu lase eelarves eristada toetuse tingimustele vastavad tööd muudest kuludest, näiteks aia ulatuslikumast ümberkujundamisest.
Toetus võib vähendada investeeringu lõplikku omaosalust, kuid ei pruugi lahendada tööde tegemise aegset rahavajadust.
Arvuta tasuvus mõlema rahastamisviisiga
Koosta tasuvusarvutus toetusega ja ilma toetuseta. Kasuta mõlemas sama soojusvajadust, elektrihinna eeldust ja hoolduskulude käsitlust, et erinevus tuleneks päriselt rahastamisest.
Lisa rahaplaani ka võimalik aeg tööde eest tasumise ja toetuse laekumise vahel. Kui investeering on jõukohane ainult toetuse kiire väljamakse korral, peab see tingimus olema enne tellimist selge. Ära käsitle eeldatavat toetust juba kontol oleva rahana.
Käitamiskulu ja juhtimine elektrihinna järgi
TalTechi analüüsis esineb eramu näide ligikaudu 3009 kWh aastase elektritarbimisega koos sooja tarbeveega ning kulunäited 520,63 eurot aastas hinnaga 25 senti/kWh ja 400,28 eurot aastas hinnaga 19 senti/kWh. Neid tarbimis- ja kulunäitajaid ei saa ilma arvestuspiiri täpsustamata üheks aastakulu näiteks kokku panna, sest esitatud tarbimise korrutamine vastavate hindadega ei anna nimetatud summasid.
Seetõttu pole nende kulunäidete erinevust õige esitada kindla juhtimissäästuna. Odavam elekter ja väiksem elektritarbimine on eri asjad. Juhtimise mõju hindamiseks peab teadma, milline kogus elektrit osteti, millal seda osteti ja kas ruumide mugavus jäi samaks.
Päevakohast juhtimist aitab jälgida selge kasutajavaade, kus on näha nii energiatarbimine kui ka kütte tööolek.

Nihuta tööd, mitte mugavusprobleemi
Hinnapõhise juhtimise mõte on teha paindlik osa tööst soodsama elektriga. Näiteks saab sooja tarbevett valmistada enne kallimat hinnaperioodi, kui mahuti maht ja kasutus seda lubavad. Põrandaküttega hoones saab kasutada ka konstruktsioonide soojusmahtuvust, kuid toa temperatuuri ei tohiks lasta ebamugavalt kõikuda.
Liigne ette kütmine võib nõuda kõrgemat kütteveetemperatuuri. Sellisel juhul tuleb odavama elektri kasu võrrelda soojuspumba tõhususe võimaliku vähenemisega, mitte eeldada, et kogu hinnavahe muutub säästuks.
Juhtimise prioriteedid võiksid olla järgmised:
- Mugavus ja töökindlus. Hoia ruumid kokkulepitud temperatuurivahemikus ning järgi seadme kasutusnõudeid.
- Maja kogukoormus. Väldi võimaluse korral elektriauto laadimise, tarbevee kuumutamise ja muu suure tarbimise tarbetut kokkulangemist.
- Päikeseenergia kasutamine. Ajasta paindlik tarbimine kohapealse tootmisega sobivalt, arvestades ka elektri ostu- ja müügitingimusi.
- Kompressori töörahu. Ära sunni seadet iga hinnamuutuse peale lühikeseks ajaks käivituma ja peatuma.
Kontrolli tulemust mõõtmisega
Enne ajakava koostamist vaata üle elektrileping. Fikseeritud hinnaga lepingu puhul ei pruugi börsihinna järgi nihutamine ostuhinda vähendada. Arvesse lähevad ka võrgutasud, maksud ja muud arveread, mille kehtivad määrad tuleb võtta oma lepingust ja arvelt, mitte varasemast tasuvusnäitest.
Võrdle juhtimisseadistusi sarnaste ilma- ja kasutustingimuste juures. Jälgi elektrikulu kõrval toatemperatuuri, sooja vee piisavust, lisakütte kasutamist ning kompressori käivitusi. Kui arve väheneb ainult sellepärast, et majas on jahedam, pole tulemus võrreldav varasema mugavustasemega.
Kontrolli majale sobivust ja küsi projekt
Maasoojuspumpa tasub edasi kaaluda, kui krunt, hoone ja eelarve võimaldavad ehitada tervikliku süsteemi. Esmane sobivuskontroll ei asenda projekti, kuid aitab enne pakkumiste küsimist takistused üles leida.
- Krundil on kasutatavat ruumi. Kontuurile leidub sobiv ala või on võimalik rajada puuraugud koos vajaliku ligipääsuga.
- Soojus jõuab tubadesse sobival viisil. Olemas on põrandaküte või saab radiaatorid ja vooluhulgad kavandatud töörežiimiga kokku sobitada.
- Hoone seisukord on teada. Soojustamise ja ventilatsiooni plaanid pole lahtised, sest need mõjutavad vajalikku võimsust.
- Kasutusplaan on pikaajaline. Investeeringut hinnatakse koos maja tulevaste remonditööde ja elukorraldusega.
Hoiatusmärgid on kontuuri jaoks sobimatu krunt, lahendamata soojuskadu või eelarve, mis katab ainult seadme. Kui vajalike elektri-, toru- ja lisaküttetööde jaoks raha ei jätku, pole pakkumine veel teostatav tervik.
Liigu otsuseni kindlas järjekorras
- Telli soojuskao arvutus ja kontuuri simulatsioon. Nii saad teada, millist ülesannet süsteem peab täitma.
- Võrdle kirjalikke pakkumisi samas mahus. Vaata seadme kõrval projekteerimist, pinnasetöid, ühendamist ja üleandmist.
- Kontrolli toetuse sobivust enne tellimist. Hoia lahus toetuse tingimused ja paigalduse tehniline sobivus.
- Küsi hooajalist tõhususprognoosi koos eeldustega. Üksik COP ei näita kogu maja tulevast elektriarvet.
Koduse energiatarbimise sidumiseks saad meie müügi ja nõustamise telefonil +372 5820 7566 arutada elektriauto laadimise ning teiste energialahenduste valikut. Küttelahenduse otsuse alus peab aga jääma maja ja kontuuri projektiks.
Lõpptulemuse määrab projekteeritud ja seadistatud süsteem, mitte brošüüri kõige suurem arv.
eVolt pakub koduseid laadimis- ja energialahendusi, sealhulgas päikesejaama ning energiasalvestiga tarka kodu, mille kavandamisel tasub arvestada ka maasoojuspumba tarbimisega. Külasta meie veebilehte, kasuta Valiku abimeest ja tutvu Paigalduse jaotisega, et leida oma kodu energiakasutusele sobiv järgmine samm.
