"Kui elektrik ütleb, et majas on kolm faasi, kas see tähendab, et võin paigaldada 22 kW laadija?"
Enamik kolmefaasilise voolu käsitlusi vastab sellele küsimusele nii, nagu loeks ainult faaside arv. Kolm faasi on tõesti eeldus suuremale võimsusele, aga see ei ütle, kui palju võimsust sinu majja tegelikult kohale jõuab. Selle määravad peakaitse suurus, liitumislepingus lubatud võimsus, maja sisekaablid ja see, mis parasjagu mujal majas töötab.
Käime läbi tee lihtsamast keerulisemani. Saad teada, mida faas üldse tähendab, kuidas kolm faasi koos töötavad, kui palju võimsust üks või teine ühendus annab ja mida kontrollida enne laadija või soojuspumba ostu. Lõpuks on sul nimekiri, millega elektriku juurde minna.
Sisukord
- Ühefaasilise ja kolmefaasilise vooluvõrgu erinevus
- Kuidas kolm faasi koos töötavad
- Kui palju võimsust kolm faasi annavad
- Kus kolmefaasiline vool kodus kasuks tuleb
- Kolmefaasiline laadimine ja elektriauto laadimisaeg
- Kuidas kontrollida, kas koduvõrk kannatab kolmefaasilist laadijat
- Kuidas valida laadija ja kust alustada
Ühefaasilise ja kolmefaasilise vooluvõrgu erinevus
Kujuta ette veevärki. Ühefaasiline vool on nagu üks toru, milles vesi pulseerib. Surve tõuseb ja vajub ning pulseerimiste vahel on hetk, mil toru on peaaegu tühi. Kolmefaasiline vool on kolm sellist toru kõrvuti, mille pulseerimised on ajaliselt nihkes. Kui üks toru on tipus, on teine alles tõusmas ja kolmas juba langemas, nii et ühine surve ei lange kunagi nulli.
Elektri puhul on toru juhe ja vesi vahelduvpinge. Faas on üks juhe, mille pinge muutub 50 korda sekundis. Neutraaljuhe toob voolu tagasi ja hoiab pinged maapinna suhtes kindlas vahemikus.
Järgnev joonis võrdab kahte võrku kõrvuti.

Pinge 230 V ja 400 V vahe
Pistikupesas mõõdad faasi ja neutraali vahel 230 V. Kolmefaasilises ühenduses on faaside omavaheline pinge 400 V, sest kaks faasi on ajaliselt nihkes ja nende hetkeväärtuste vahe on suurem kui faasi ning neutraali vahel. Seetõttu kasutavad soojuspumbad, elektrikerised ja tööstuslikud seadmed 400 V toidet, samal ajal kui lamp ja telefonilaadija jäävad 230 V peale.
Ühe- ja kolmefaasilise vooluvõrgu võrdlus
| Omadus | Ühefaasiline | Kolmefaasiline |
|---|---|---|
| Faaside arv | 1 faas + neutraal | 3 faasi + neutraal |
| Pinge faas-neutraal | 230 V | 230 V |
| Pinge faas-faas | 230 V | 400 V |
| Tüüpiline kasutus | Valgustus, pistikud, väiksemad seadmed | Soojuspump, elektriauto laadija, töökoja masinad |
| Tüüpiline maksimaalne võimsus kodus | kuni ~7,4 kW | kuni ~22 kW |
Kõige olulisem rida tabelis on viimane. Vahe ei ole ainult selles, kui kiiresti auto laeb, vaid selles, kui palju võimsust on üldse saadaval. Kolmefaasiline vool ei tähenda automaatselt kiiremat laadimist. Faaside arv annab suurema võimsusreservi ainult siis, kui peakaitse ja liitumistingimused seda lubavad. Kui majja tuleb kolm faasi, aga peakaitse on väike, jääb lagi kaugele alla 22 kW ja ükski seade ei saa rohkem, kui kaitse läbi laseb.
Kuidas kolm faasi koos töötavad
Kolm sõudjat istuvad samas paadis ja tõmbavad aerusid pisut erineval hetkel. Kui kõik kolm tõmbaksid korraga, liiguks paat tõugetega. Kui tõmbed on üksteise järel nihkes, liigub paat ühtlaselt ja kiiremini, kuigi iga sõudja paneb välja sama jõu. Täpselt nii töötabki kolmefaasiline süsteem.
Kolm pinge kõverat jõuavad tippu üksteise järel, igaüks 120 kraadi ehk ühe kolmandiku perioodi võrra nihkes. Kui üks faas on tipus, on teine juba langemas ja kolmas tõusmas. Seetõttu on võimsuse ülekanne ühtlasem kui ühefaasilises võrgus, kus võimsus pulseerib sada korda sekundis nulli ja tipu vahel.

Miks mootorid eelistavad kolme faasi
See nihkete rütm loob elektrimootoris pöörleva magnetvälja. Rootor hakkab kaasa pöörlema ilma käivituskondensaatori või eraldi käivitusahelata, sest väli ise liigub. See on põhjus, miks soojuspumbad, kompressorid ja tsirkulatsioonipumbad on kolmefaasilised: seade käivitub sujuvamalt ja tarbib sama töö tegemiseks vähem voolu kui ühefaasiline mootor.
Praktiline tagajärg puudutab aga kogu maja. Kui koormus on faaside vahel ühtlaselt jaotatud, kasutad kogu olemasolevat võimsust. Kui paned kogu laadimise või kogu köögi ühele faasile, hakkab see faas enne piirama ja ülejäänud kaks jäävad tühjalt seisma.
Mida kilbist vaadata: kolmefaasiline ühendus tähendab kilbis kolme kaitset, üks iga faasi kohta. Kui need on erineva suurusega või kui kogu koormus on ainult ühe taga, ei ole võimsus tegelikult ühtlaselt kasutatav.
See on ka põhjus, miks elektrik küsib enne laadija paigaldust, kuhu faasile köögipliit ja boiler ühendatud on. Faaside tasakaalustamine on odavam kui peakaitse suurendamine.
Kui palju võimsust kolm faasi annavad
Võimsuse arvutad valemiga P = √3 × U × I × cos φ. U on faaside vaheline pinge ehk 400 V, I on vool amprites ühes faasis ja cos φ on võimsustegur, mis takistuslike koormuste ning laadijate puhul on ligilähedane ühele. Praktikas tähendab see, et kolmefaasilises ühenduses annab iga amper umbes 0,69 kW. Ühefaasilises 230 V ühenduses annab iga amper umbes 0,23 kW.
Teoreetiline võimsus kaitsme suuruse järgi
| Ühendus | Vool | Teoreetiline võimsus |
|---|---|---|
| 1-faasiline | 16 A | 3,7 kW |
| 1-faasiline | 25 A | 5,75 kW |
| 1-faasiline | 32 A | 7,4 kW |
| 3-faasiline | 16 A | 11,1 kW |
| 3-faasiline | 20 A | 13,9 kW |
| 3-faasiline | 25 A | 17,3 kW |
| 3-faasiline | 32 A | 22,2 kW |
Need arvud on ühe ühenduse teoreetiline lagi, mitte garantii. Eleringi elektrituru käsiraamat toob sama näite: 3 × 16 A ühenduse teoreetiline koguvõimsus on ligikaudu 11 kW, kuid see ei tähenda, et kogu võimsus oleks pidevalt laadijale kasutatav. Kui laadimine toimub koos sauna, soojuspumba või elektrikerisega, võib peakaitse rakenduda. Samas käsiraamatus nimetab Elering elektriautosid lähitulevikus oluliseks elektritarbimise kasvu mõjutajaks, seega tasub see arvutus teha enne, kui laadija seinas on.
Näidisarvutus ühe õhtu kohta
Võtame maja, kus on 3 × 16 A ühendus ehk teoreetiliselt 11,1 kW. Õhtul töötavad saun 6 kW ja soojuspump 2 kW. Laadijale jääb umbes 3 kW, mis venitab 60 kWh aku täislaadimise märgatavalt pikemaks kui teoreetiline viis ja pool tundi.
Sama maja 3 × 20 A ühendusega (13,9 kW) jääb laadijale ligikaudu 6 kW ja 3 × 25 A ühendusega (17,3 kW) ligikaudu 9 kW. Mida suurem on peakaitse, seda vähem pead õhtust elu ümber korraldama.
Mida teeb dünaamiline koormusjuhtimine
Dünaamiline koormusjuhtimine mõõdab kogu maja tarbimist pidevalt ja vähendab laadimisvõimsust automaatselt enne, kui peakaitse rakendub. See on parem kui lahendus, kus laadija lülitub välja alles siis, kui saun on juba kuum ja kaitse väljas. Ilma selleta tuleb laadimine ajastada nii, et sauna, soojuspumba ja laadija tipud ei langeks samale tunnile.
Kus kolmefaasiline vool kodus kasuks tuleb
Elektrivõrk käitub nagu tee: linnas on see lai maantee, hajaasustusega piirkonnas kitsas külatee. Eesti võrk on suures osas ehitatud hajaasustuse peale, kus liinid jooksevad läbi hõredalt asustatud alade. Seal tuleb ühe liitumispunkti kohta vähe tarbijaid ja tagatud võimsus jääb linnaga võrreldes väiksemaks.
Sellest tuleneb praktiline järeldus. Maakodus ei saa eeldada sama liitumist, mis korterelamus või uuemas linnaosa eramus. Olemasolev ühendus võib olla ühefaasiline või piiratud amprite arvuga ja selle saad teada alles siis, kui elektrik kilbi lahti teeb.
Kolmefaasiline vool tasub end ära eelkõige siis, kui majas on mitu suurt tarbijat:
- Elektriauto laadija. Öine laadimine nõuab püsivat koormust, mis jätab ühefaasilisele ühendusele vähe ruumi muudele seadmetele.
- Soojuspump. Kompressor käivitub sujuvalt ja töötab tõhusamalt kolmefaasilisena.
- Elektrikeris või boiler. Suur takistuslik koormus, mis võtab ühe faasi pealt endale suure osa kättesaadavast võimsusest.
- Sauna elektrikeris. Lühike, aga väga suur tippkoormus.
- Kompressor, töökoja masinad ja väike tootmisseade. Seadmed, mis vajavad käivitamisel momenti.
Enne kolmefaasilise süsteemi kavandamist kontrolli kolme asja: liitumistingimusi, peakaitsme suurust ja kohaliku võrgu läbilaskevõimet. Kolmefaasilise voo kasulikkus sõltub sinu seadmetest samapalju kui võrgust, mis sinu tänavalõiku toidab.
Rusikareegel: kui üks seade vajab pidevalt üle 7 kW, kontrolli enne ostu, kas liitumine on kolmefaasiline ja milline on peakaitse. Ühefaasilise ühenduse jaoks on 7 kW juba praktiliselt lagi.
Kolmefaasiline laadimine ja elektriauto laadimisaeg
Laadimisaeg sõltub kahest asjast, mida sageli segi aetakse: kui palju võimsust seinast tuleb ja kui palju auto vastu võtab. Esimene on maja küsimus, teine auto oma.
Allolev joonis näitab, kuidas tavalise pistiku ja kolmefaasilise laadimise ajad 60 kWh aku puhul erinevad.

Elektriauto laadimisaeg 60 kWh akule
| Laadimisviis | Võimsus | Ligikaudne aeg |
|---|---|---|
| 1-faasiline 16 A | 3,7 kW | ~16 h |
| 1-faasiline 32 A | 7,4 kW | ~8 h |
| 3-faasiline 16 A | 11 kW | ~5,5 h |
| 3-faasiline 32 A | 22 kW | ~3 h |
Need on teoreetilised ajad nullist sajani. Reaalsuses lisandub laadimiskadude ja auto pardalaadija piirangu tõttu 10 kuni 20 protsenti aega, seega tasub tabelit lugeda suunana, mitte graafikuna.
Pardalaadija määrab rohkem kui sein
Igal elektriautol on pardalaadija, mis seab vahelduvvoolu laadimisel ülempiiri. Kui auto võtab vastu maksimaalselt 11 kW, ei anna 22 kW seinaseade talle midagi juurde. See on kõige levinum pettumus pärast kallima laadija ostu.
Ka kulupool ei ole nii lihtne, kui tundub. Eleringi liitumistingimused ja metoodika selgitavad, et liitumise tehnilised tingimused ja kulud tuleb hinnata konkreetse võrguühenduse järgi, mitte üksnes faaside arvu põhjal, ja alates 31. juulist 2025 kehtivad uuendatud liitumistingimused. Kolmefaasiline lahendus võib seega lühendada laadimisaega, aga suurendada liitumise või elektripaigaldise ümbertegemise kulu.
Kolm stsenaariumi, mis loevad
Kolmefaasiline laadija ei ole automaatselt odavaim viis elektrit osta. Vaatame kolme olukorda.
- Odavatel börsitundidel laadimine. Kui saad laadimise ajastada ööle, piisab sageli väiksemast võimsusest ja kokkuhoid tuleb hinnast, mitte kiirusest.
- Päikese ülejäägi laadimine. Kui paneelide hetketoodang on väike või jaotub faaside vahel ebaühtlaselt, ei pruugi kolmefaasiline laadija omatarbimist maksimeerida. Mõnel juhul annab aeglasem ühefaasiline või automaatselt reguleeritav laadimine suurema osa energiast otse päikesest ja vähendab võrgust ostmist.
- Kiire igapäevane laadimine. Kui sõidad palju ja laed õhtul lühikese akna jooksul, on 11 või 22 kW reaalne eelis.
Üks levinud müüt tasub ka ära märkida. Elektriauto ei toimi kodu akuna: Elering kirjeldab elektriautode „ratastel salvesti” rolli süsteemi tasakaalustajana lähitulevikus pigem tagasihoidlikuna. Kui plaanid oma päikeseenergia salvestamist, on eraldi aku endiselt mõistlikum lahendus.
Kuidas kontrollida, kas koduvõrk kannatab kolmefaasilist laadijat
Enne ostu tasub läbi käia kuus kontrolli. Igaüks neist vastab küsimusele, millele laadija müüja sinu eest vastata ei saa.
- Loe kilbist peakaitse suurus ja faaside arv. Vaata, mitu kaitset on ja millised amprid neile on märgitud. Levinud viga on lugeda seadme andmesilti kilbi asemel või eeldada, et kolm faasi tähendab automaatselt 3 × 32 A.
- Küsi võrguteenuse pakkujalt liitumise tehnilised tingimused. Lepingus olev lubatud võimsus on see, millest üle minna ei tohi, ükskõik mida laadija tehnilised andmed lubavad. Levinud viga on paigaldada laadija suurima võimaliku voolu peale ja avastada piirang alles talvel.
- Vaata, mis töötab laadimisega samal ajal. Saun, soojuspump, pliit ja boiler võtavad samast peaklõikest oma osa. Viga on arvestada ainult laadija võimsust.
- Kontrolli, kas laadija toetab dünaamilist koormusjuhtimist. Seade, mis mõõdab kogu tarbimist, hoiab ära olukorra, kus kaitse rakendub keset ööd. Viga on valida soodsaim laadija, mis töötab ainult fikseeritud vooluga.
- Hinda kaabli ristlõiget ja kaitselüliti sobivust. Pikk ja peenike kaabel kuumeneb ning piirab võimsust, isegi kui peakaitse lubaks rohkem. Viga on jätta see samm paigaldaja hooleks ilma küsimata.
- Jäta laadimisvõimsus koos teiste tarbijatega peakaitse piiresse. Arvuta tipukoormus kokku, mitte üks seade korraga. Viga on ajutine lahendus, mis töötab paar päeva ja hakkab siis, kui majja lisandub uus seade, välja lööma.
Kõige tavalisem eksimus: faaside ülekoormus ilma tasakaalustamiseta. Kui kogu koormus on ühel faasil, jääb kaks faasi kasutamata ja üks hakkab piirama.
Kui ükski kontroll ei andnud selget vastust, on see iseenesest vastus. Enne ostu tasub kohale kutsuda elektrik, kes mõõdab ja vaatab kaablid läbi.
Kuidas valida laadija ja kust alustada
Otsustusreegel on lihtne. Kui ühendus on kolmefaasiline ja auto võtab vahelduvvoolu laadimisel vastu vähemalt 11 kW, on mõistlik valik kolmefaasiline laadija koos dünaamilise koormusjuhtimisega. Kui ühendus on ühefaasiline või auto laeb maksimaalselt 7 kW, piisab tavaliselt ühefaasilisest laadijast, mis töötab öösel ja katab igapäevase sõidu.
Laadija valikul vaata kolme asja. Nimivõimsus ja faasiarv peavad sobima peakaitse ja liitumistingimustega, mitte ainult auto andmesildiga. Sisendpinge talutav kõikumine peab katma võrgupinge muutused, sest pinge liigub ka tavalises majavõrgus. Dünaamiline koormusjuhtimine hoiab laadimise peakaitse piires ka siis, kui majas lülitub sisse saun.
Näiteks Trydan V2C Pro väljundvõimsus on 22 kW kolmefaasiliselt ning nimitoitepinge 230 V AC ühefaasiline või 400 V AC kolmefaasiline (+/- 10%). Dünaamiline võimsuse tasakaalustamine on sellel kaasas 3 CT-klambriga ja koormuse tasakaalustamiseks ei ole vaja eraldi SmartMeterit. See katab korraga nii pinge kõikumise kui ka koormuse jälgimise nõude.
Enne ostu pane kirja kaks andmepunkti: kas kilbis on kolm faasi ja mis on peakaitse suurus, ning milline on auto pardalaadija piirang autotootja andmetest. Nende kahe numbriga saab elektrik hinnata kaabli ja kaitselüliti sobivust ning öelda, kas peakaitse suurendamine on vajalik.
Kui kilbi number ja auto pardalaadija piir on käes, saad laadija valida teadmise, mitte oletuse põhjal. eVolt müüb ja paigaldab koduseid laadijaid alates ühefaasilistest kuni 22 kW kolmefaasiliste lahendusteni ning aitab hinnata, milline neist sinu liitumisega sobib. Vaata valikut ja küsi nõu eVolt lehelt.
