Elektriauto: mis see on, kuidas laadida ja mis maksab

Eestis suurenes täiselektriliste sõiduautode arv 2023.–2024. aastal ligikaudu 39,9%, kuid see ei tähenda, et iga kodu oleks laadimiseks valmis, nagu näitavad Eurostati andmeid koondava Invokely ülevaate kasvunumbrid. Elektriauto ostmisel tasub seetõttu küsida enamat kui auto sõiduulatus. Sama tähtis on teada, kus auto seisab, millal seda laadida saab ning kui palju vaba võimsust kodune elektrisüsteem tegelikult pakub.

Hea laadimislahendus sobib kokku nii sõiduharjumuste kui ka maja energiakasutusega. Talvine küte, elektripliit, päikesepaneelid ja võimalik koduaku pole autost eraldi teemad, sest laadimise ajal kasutavad need sama elektriühendust.

Sisukord

Mis on elektriauto ja mille poolest see bensiiniautost erineb

Elektriauto liigub elektrimootori jõul ning saab energia akust, mida laetakse elektrivõrgust. Aku on võrreldav kütusepaagiga: sinna kogutud energiast peab jätkuma järgmise laadimisvõimaluseni. Erinevus on selles, et energiat saab juurde anda ka ajal, mil auto niikuinii koduhoovis või töökoha parklas seisab.

Oletame, et sõidad hommikul tööle, käid pärast poes ja jätad õhtul auto koju. Bensiiniautoga ootad tavaliselt tankimiseni, elektriautoga võid ühendada laadimiskaabli ning lasta autol järgmise väljasõidu ajaks vajaliku energia koguda. Akut ei pea selleks iga kord täiesti tühjaks sõitma ega alati täis laadima.

Täiselektriline auto ja pistikhübriid pole sama

Pistikhübriidil on samuti aku ja laadimispesa, kuid lisaks sisepõlemismootor. See tähendab, et elektriline sõiduulatus kirjeldab ainult akuga läbitavat teekonda, mitte kogu võimalikku reisi. Kui võrrelda pistikhübriidi ja elektriauto müügikuulutusi, tuleb need näitajad lahus hoida.

Ka sõna hübriid ei kinnita iseenesest, et autot saab pistikust laadida. Ostmisel kontrolli sõiduki täpset jõuallika tüüpi ning seda, kas laadimine toimub välisest elektriallikast.

Elektriauto, pistikhübriidi ja bensiiniauto võrdlus

Omadus Elektriauto Pistikhübriid Bensiiniauto
Energiaallikas Aku, mida laetakse elektrivõrgust Aku ja bensiin Bensiin
Heitgaas sõidul Summutist heitgaasi ei teki Elektrirežiimil puudub, sisepõlemismootori töötamisel tekib Tekib mootori töötamisel
Tüüpiline sõiduulatus Kontrolli mudeli kasutatavat akumahtu ja energiakulu Vaata elektrilist ja kombineeritud sõiduulatust eraldi Kontrolli paagi mahtu ja kütusekulu
Hooldus Elektriajamil pole mootoriõlivahetust, kuid auto vajab hooldust Hooldust vajavad nii elektriline kui ka sisepõlemissüsteem Mootoriõli, filtrid ja muud hoolduskava tööd
Tankimine või laadimine Kodus, tööl või avalikus laadimispunktis Laadimispunktis ja tanklas Tanklas

Tabeli sõiduulatuse rida pole teadlikult üks universaalne kilomeetrivahemik. Väike linnaauto ja suur pereauto võivad kasutada erineva mahutavusega akusid ning sama aku annab erinevates sõiduoludes erineva tulemuse. Ostuotsuse jaoks on tähtsam konkreetse mudeli sobivus sinu teekonnale.

Mees vaatab koduhoovis laadimisjaama külge ühendatud hõbedast elektriautot, mis on vooluvõrku ühendatud ja laadimas.

Eesti kontekst ja igapäevane sobivus

Transpordiameti andmetel oli Eestis 1. jaanuari 2025 seisuga registreeritud 8044 täiselektrilist M1- ja M1G-kategooria sõiduautot, mis moodustasid 1,2% kõigist sama kategooria sõiduautodest, nagu kajastab Sounding Mapsi Euroopa elektriautode ülevaade. Elektriauto on seega Eesti liikluses olemasolev, kuid kogu autopargiga võrreldes veel väike osa.

Igapäevaselt sobib elektriauto eriti loogiliselt kasutajale, kelle auto seisab regulaarselt laadimisvõimaluse juures. Linnas ja asulas aitab energiat tagasi koguda ka taastuvpidurdus, mille korral elektrimootor aeglustab autot ning suunab osa liikumisenergiast akusse.

Pikk teekond ei välista elektriautot, kuid nõuab teistsugust kontrolli. Vaata enne ostmist üle just oma tavapärased pikad marsruudid, mitte ainult müügikuulutuse suurim sõiduulatuse number.

Laadimisviisid ja kui kiiresti auto laeb

Laadimisviisi valides alusta auto seisuajast. Kui auto ootab tööpäeva jooksul parklas või seisab öösel kodus, pole alati vaja kõige võimsamat laadijat. Lühikese teeäärse peatuse puhul on olukord teine.

Laadimisviisid ja ligikaudne lisasõit tunnis

Allolevad võimsustähised kirjeldavad laadimislahenduste näidisvariante, mitte lubadust konkreetse auto laadimiskiiruse kohta. Lisasõidu leidmiseks tuleb kasutada auto tegelikku energiakulu ja akusse jõudvat võimsust.

Laadimisviis Umbes lisasõit tunnis Sobib kõige paremini
Kodulaadija ühefaasiline 3,7 kW (16 A) Akusse jõudnud energia jagatud auto kilomeetrikuluga Öine laadimine ja väike päevane energiavajadus
Kodulaadija 7,4 kW (32 A ühefaasiline) Arvuta tegeliku võimsuse ja oma auto energiakulu järgi Igapäevane laadimine, kui liitumine ja faasikoormus lubavad
Kolmefaasiline laadija 11 kW (3 × 16 A) Auto peab toetama vastavat kolmefaasilist laadimist Kolmefaasilise ühendusega kodu või ettevõte
Avalik AC-laadija 22 kW (3 × 32 A) Auto vahelduvvoolulaadimise piir määrab kasutatava võimsuse Töökoha või kaupluse parkla

Võimsus ja energiahulk tähendavad eri asju

Kilovatt ehk kW näitab võimsust, teisisõnu energia ülekandmise tempot. Kilovatt-tund ehk kWh näitab energiahulka, mida akusse salvestatakse või sõiduks kasutatakse. Neid ühikuid on lihtne segi ajada, kuid laadija valimisel on vahe oluline.

Veekraani võrdlus aitab: laadimisvõimsus sarnaneb vee voolukiirusega ning aku mahutavus anuma suurusega. Suurem voolukiirus täidab anuma kiiremini ainult siis, kui ühendused ja vastuvõttev süsteem seda lubavad.

Laadimist piiravad korraga laadija pakutav võimsus ja auto vastuvõtuvõime. Kodus lisandub neile hoone elektrisüsteemi lubatud koormus. Võimsama seadme ostmine ei muuda laadimist kiiremaks, kui piir tuleb autost või maja ühendusest.

Infograafik näitab elektriautode laadimisviise ja laadimiskiirust alates tavalisest pistikust kuni kiirete avalike laadijateni.

Vahelduvvool kodus ja alalisvool teel

Kodune laadimine toimub tavaliselt vahelduvvooluga ehk AC-ga. Auto pardalaadija muudab selle aku jaoks sobivaks alalisvooluks. Seetõttu vaata auto tehnilistest andmetest just vahelduvvoolulaadimise võimekust, mitte ainult reklaamis esile tõstetud kiirlaadimisnäitu.

Alalisvoolu ehk DC-kiirlaadimisel tehakse muundamine laadimisjaamas. See võimaldab sobival autol võtta vastu suuremat võimsust, kuid tegelikku tempot mõjutavad aku temperatuur, laetuse tase ja auto juhtsüsteem. Kiirlaadimise maksimum on tippnäit, mitte kogu laadimisseansi vältel püsiv võimsus.

  • Tavaline pistikupesa. Lase elektrikul kontrollida pesa, juhtmestikku ja kaitseid enne pikaajalist laadimist. Pikendusjuhe ega juhuslik vana välipistik pole hea püsilahendus.
  • Püsiv kodulaadija. Sobib regulaarseks kasutamiseks ning võimaldab laadimist juhtida vastavalt maja koormusele ja väljasõiduajale.
  • Avalik AC-punkt. Kasulik siis, kui auto seisab pikemalt. Kontrolli, kas kaabel peab endal kaasas olema.
  • DC-kiirlaadija. Mõeldud eelkõige teekonna jätkamiseks vajaliku energia lisamiseks, mitte tingimata aku lõpuni täitmiseks.

Aku täitumise lõpuosas vähendab auto üldjuhul laadimisvõimsust. Seetõttu võrdle mudelite puhul lisaks suurimale võimsusele ka tootja laadimiskõverat ja kirjeldatud katsetingimusi.

Praktiline valikureegel: osta laadimisvõimekus, mida sinu auto, elektriühendus ja parkimisaeg koos kasutada võimaldavad.

Maal elava laadimiskindlus ja varuplaan

Maal elades pole peamine küsimus alati laadimise kiirus. Tähtsam võib olla see, kas saad järgmisel hommikul sõita ka siis, kui kohalik avalik laadija ei tööta või kodus on elektrikatkestus.

Konkurentsiamet on juhtinud tähelepanu hõredalt asustatud piirkondade vähestele laadimisvõimalustele ja nõrgale konkurentsile, mida käsitleb ka OOMM-i laadimisturu ülevaade. Seetõttu ei piisa laadimiskaardil lähima ikooni leidmisest. Vaja on teada, kas sinna jõudmine sobib sinu tegeliku sõiduteega ning milline alternatiiv jääb käeulatusse.

Kontrolli marsruuti, mitte ainult kodukohta

Põhimaantee laadija võib olla mugav pikema reisi ajal, kuid igapäevaselt kõrvalteid kasutavale inimesele ebapraktiline. Arvesta kõrvalepõike, ligipääsu, makseviisi ja laadimiskoha võimalike kasutuspiirangutega. Rakenduses nähtav vaba laadija pole ka garantii, et see on sinu saabudes vaba.

Koosta varuplaan enne, kui seda vaja läheb.

  • Kontrolli põhilaadijat. Vaata operaatori rakendusest selle olekut ning veendu, et sinu makseviis töötab.
  • Vali alternatiiv. Märgi teekonnale teine sobiv koht, kuhu jõuad ka siis, kui esimeses laadida ei saa.
  • Jäta sõiduulatuse varu. Arvesta külma, ümbersõidu ja ootamisega. Ära kavanda saabumist täiesti tühja akuga.
  • Valmista kodune võimalus ette. Kui kinnistu elektrisüsteem lubab, vähendab oma laadimiskoht sõltuvust avaliku punkti rikkest.

Kodulaadimine ja avalik laadimine kaitsevad erinevate probleemide eest. Oma laadija aitab avaliku punkti rikke korral, kuid elektrikatkestuse ajal vajab seegi toidet. Koduse salvesti olemasolu ei tähenda automaatselt, et laadija töötab varutoitel.

Üürikodus või kortermajas tuleb laadimise kasutusõigus eraldi läbi rääkida. Kindel laadimisvõimalus tähendab nii tehnilist toimivust kui ka õigust seda regulaarselt kasutada.

Sõiduulatus talvel ja miks temperatuur loeb

Talvel kulub osa aku energiast ülesannetele, mida soojas kas ei ole või mis vajavad vähem energiat. Salongi tuleb kütta ning aku võib vajada temperatuuri reguleerimist. See energia ei jõua ratasteni, mistõttu saab sama akuga läbida lühema teekonna.

Lühikestel sõitudel on salongi korduva soojendamise mõju eriti märgatav. Kui auto jõuab iga peatuse ajal jahtuda, algab järgmisel väljasõidul soojendamine uuesti. Seetõttu ei pruugi suvise maanteesõidu põhjal tehtud kuluarvestus kirjeldada talviseid poeringe.

Mida näitas Eesti sõidukatse

Tartu lähistel Nissan Leafiga tehtud kontrollitud sõidukatsetes suurenes ühe katsetingimuse energiakulu +20 °C ja −15 °C võrdluses ligikaudu 38%, kusjuures kõige märgatavam muutus ilmnes −10 °C lähedal, nagu kirjeldab Eesti Maaülikooli digiarhiivis avaldatud katsetöö. Katses oli temperatuuri ja energiakulu seos väga tugev.

Seda tulemust ei saa kanda muutmata kujul igale elektriautole. Mudelid kasutavad erinevaid küttelahendusi ja aku temperatuurijuhtimist ning sõidutingimused erinevad. Küll aga näitab katse selgelt, miks tuleb Eesti talve jaoks kasutada eraldi kuluootust.

Energiakulu kasv ja sõiduulatuse vähenemine pole sama protsent. Sõiduulatus leitakse kasutatava energiahulga jagamisel kuluga, mitte kuluprotsendi lahutamisel suvisest läbisõidust. Ostja jaoks tähendab see, et talvist teekonda tasub hinnata konkreetse auto talveandmete, mitte üldise protsendireegli järgi.

Vähenda külma mõju läbimõeldult

  • Eelsoojenda laadijaga ühendatult. Seadista väljasõiduaeg ning kasuta auto toetatud salongi ja aku eelsoojendust. Kontrolli, kas valitud režiim soojendab mõlemat või ainult salongi.
  • Kasuta kontaktsoojust. Istme- ja roolisoojendus võivad võimaldada mugavat sõitu mõõdukama salongitemperatuuriga. Klaaside nähtavus ja niiskuse eemaldamine jäävad siiski esmatähtsaks.
  • Hoia sõidustiil ühtlane. Mõõdukas kiirus ja sujuv juhtimine aitavad energiavajadust vähendada. Rehvirõhku kontrolli auto tootja juhiste järgi.
  • Valmista laadimispeatus ette. Kui auto toetab aku eelsoojendamist navigeerimisel kiirlaadijasse, kasuta selleks auto enda teekonnaplaneerijat.

Ära vaata väljasõidul ainult ekraanile kuvatud kilomeetreid. See hinnang põhineb auto arvestusloogikal ja senisel kasutusel ning ei pruugi ette näha kogu teekonna vastutuult, lörtsi või ümbersõitu.

Talvine plaan peab toimima ka siis, kui energiakulu osutub oodatust suuremaks ja eelistatud laadimiskoht pole kasutatav.

Esimestel külmadel sõitudel märgi üles välistemperatuur, marsruut, algne laetus ja tegelik energiakulu. Nii kujuneb sinu auto kohta praktiline võrdlusbaas. Alles selle põhjal saad otsustada, kui suur varu sinu tavapärasel talveteekonnal mõistlik on.

Kodune laadimine ja elektrisüsteemi piirid

Veekeetja töötab lühikest aega, elektriauto laadija võib aga koormata ühendust järjest pikalt. Seepärast ei tõesta pistikupesa olemasolu veel seda, et samast kohast saab autot regulaarselt ja ohutult laadida. Olulised on kaabli seisukord, ristlõige, kaitseaparatuur ning samaaegne tarbimine.

Maja elektrisüsteemi hindamisel tuleb vaadata tervikut. Kui õhtul töötavad kütteseade, pliit ja saun, ei pruugi autole jääda sama palju võimsust kui vaiksel ajal. Laadija seadistus peab selle muutusega arvestama.

Peakaitse on piir, mitte laadimissoovitus

Peakaitse piirab elektriühenduse koormust. Selle nimiväärtuse ja liitumise andmed leiad võrguettevõtte iseteenindusest või lepingust, kuid ainult peakaitsme teadmisest ei piisa. Elektrik peab hindama ka laadija toiteahelat ja kilbi sobivust.

Kolmefaasilise ühenduse korral loeb koormuse jaotus faaside vahel. Hoones võib koguvõimsust näiliselt jätkuda, kuid ühe faasi liigne koormus tekitab ikkagi probleemi. Eriti oluline on see juhul, kui auto kasutab vahelduvvoolulaadimisel ainult ühte faasi.

Elektrilevi hinnangul suutis olemasolev võrk 2023. aastal katta ligikaudu 50% eramajade, kuid ainult 25% korterelamute elektriautode laadimisvajadusest, nagu vahendas ERR-i uudis elektrivõrgu laadimisvalmidusest. See on toonane võrgu üldhinnang, mitte otsus konkreetse maja ühenduse kohta.

Juhi koormust enne liitumise suurendamist

Dünaamiline koormusjuhtimine mõõdab hoone tarbimist ja kohandab laadimist sellele vastavalt. Kui muud seadmed vajavad rohkem elektrit, vähendatakse auto laadimisvõimsust või peatatakse laadimine. Tarbimise vähenedes saab auto taas rohkem võimsust.

  • Mõõtmine õiges kohas. Juhtsüsteem peab nägema hoone asjakohast kogukoormust, mitte ainult laadija enda tarbimist.
  • Faaside tasakaalustamine. Elektrik kontrollib, kuidas suured tarbijad on faasidele jaotatud ning mida saab ümber korraldada.
  • Laadimise ajastamine. Väljasõidu tähtajaga laadimine võimaldab kasutada aega, mil majas on väiksem koormus.
  • Ühine võimsuspiir. Mitme laadimispunkti korral tuleb määrata, kui palju võivad need kokku tarbida.

Kortermajas on mõistlik eristada laadimiskohtade arvu ja korraga kasutada lubatud võimsust. Kõik pargitud autod ei vaja tingimata kogu seisuaja vältel maksimaalset laadimist. Ühise juhtimisega saab olemasolevat ühendust jagada, kuid lahendus peab arvestama ka hiljem lisanduvate kasutajatega.

Enne paigaldamist leppige korteriühistus kokku kulude jagamine, mõõtmine, kasutajate ligipääs ja hooldusvastutus. Muidu võib tehniliselt töötav laadija jääda vaidluste tõttu ebamugavaks kasutada.

Päikesepaneelide või koduaku kavandamisel lase hinnata ka olukorda, kus kohalikku tootmist parajasti pole. Ohutu laadimisplaan peab töötama ka pimedal külmal õhtul, mitte ainult soodsa tootmise ajal.

Mis elektriauto kulub kilomeetri kohta

Elektriauto energiakulu arvutamiseks on vaja teada, kui palju elektrit laadimiseks ostad ja kui pika maa selle energiaga sõidad. Auto ekraani näit on kasulik, kuid koduse eelarve jaoks on veel parem vaadata laadija mõõdetud tarbimist. Nii jõuab arvestusse ka energia, mis ei salvestu sõiduakusse.

Põhivalem on järgmine:

Energiakulu kilovatt-tundides saja kilomeetri kohta × elektri koguhind kilovatt-tunni kohta ÷ sada = energiakulu eurodes kilomeetri kohta.

Selles valemis peaks elektrihind tähendama sinu jaoks tegelikku muutuvat kogukulu. Ainult börsihinna kasutamine jätab välja võrguteenuse, maksud ja lepinguga seotud tasud, mis arvel lisanduvad.

Infograafika, mis selgitab elektriauto energiakulu ja kilomeetri kohta tehtavate kulutuste arvutamise lihtsat valemit.

Arvuta oma kodu, mitte keskmise näite järgi

Infograafiku hinnad ja energiakulu on arvutusnäide, mitte sinu auto kuluennustus ega laadimisteenuse hinnapakkumine. Asenda need laadija mõõteandmete ja oma elektriarve väärtustega. Kui laed eri hindadega, kasuta ostetud energiahulkade järgi kaalutud keskmist hinda.

Võrdle näiteks eramaja ja kortermaja kasutajat. Eramajas võib olemasolev kaablitee muuta paigalduse lihtsaks, kortermajas võivad lisanduda ühise taristu ja arvestuse kulud. Need pole sõidu ajal tarbitud elekter, kuid mõjutavad laadimise kogumaksumust.

Elektriauto.ee Eesti statistika ja laadimisarvestuse ülevaade käsitleb ka kodu- ja ettevõtete laadimispunktides transpordiks kasutatud elektri arvestamist. Koduse eelarve seisukohalt aitab eraldi mõõtmine vältida olukorda, kus auto tarbimine kaob maja üldkulu sisse.

Erista energiakulu ja omamise kogukulu

Avaliku laadimise puhul vaata lisaks energiahinnale seansi-, aja- ja parkimistasusid. Kodus arvesta laadija, paigalduse ning võimaliku elektritööga. Kumbagi varianti ei saa ausalt võrrelda ainult reklaamis nähtava elektrihinna järgi.

Elektriajamil pole sisepõlemismootori õlivahetust ning taastuvpidurdus võib vähendada hõõrdpidurite kasutamist. See ei tähenda hooldusvaba autot: rehvid, veermik, pidurite kontroll ja tootja hoolduskava jäävad alles. Aku garantii tingimused tuleb läbi lugeda sama hoolikalt kui auto ostuhind.

Enne eelarve kinnitamist kontrolli järgmist.

  • Kodune tariif. Millised arve osad muutuvad laadimiseks tarbitud energiaga ning millised jäävad püsikuluks?
  • Avaliku laadimise osakaal. Kas seda vajad ainult reisidel või ka igapäevaseks sõiduks?
  • Hooajaline erinevus. Kas eelarves on kasutatud ka külmade sõitude tegelikku kulu?
  • Laadimiskaod. Kas arvutad pistikust võetud elektri või ainult auto näidatud sõidukulu põhjal?
  • Garantii ja hooldus. Millised tingimused kehtivad akule ning milliseid töid nõuab hoolduskava?

Kõige kasulikum tulemus pole üks ilus sendinumber. See on realistlik kuueelarve koos teadmisega, milliseid kulusid saad laadimise ajastamisega mõjutada.

Taastuvenergia, päikesepaneelid ja laadimise ajastamine

Päikesepaneelidega kodus muutub tähtsaks küsimus, kas auto on tootmise ajal kodus. Päevane toodang ei jõua õhtul saabuvasse autosse iseenesest. Selleks peab energia kas vahepeal salvestisse jõudma või tuleb laadimiseks kasutada elektrivõrku.

Koduaku võib osa päevasest energiast õhtusse nihutada, kuid salvesti pole piiramatu. Sama energiat võivad vajada maja tarbijad, varutoite reserv ja auto. Seetõttu tasub otsustada, millises järjekorras neid vajadusi teenindatakse.

Valge elektriauto laadimas päikesepaneelidega kaetud maja külge ehitatud varjualuse all päikeselisel päeval.

Eramaja ilma päikesepaneelideta

Ilma kohaliku tootmiseta saab laadimist juhtida elektrilepingu, koduse tarbimise ja väljasõiduaja järgi. Fikseeritud elektrihinna korral ei too börsi odavama aja valimine energiahinnas automaatselt säästu. Börsipaketiga tuleb aga kontrollida koguhinda, mitte eeldada, et öö on alati kõige odavam.

Kõigepealt määra, millal auto peab valmis olema. Seejärel saab juhtimine valida sobivad laadimisajad lubatud võimsuse piires. Nii ei pea juht igal õhtul käsitsi otsustama, millal laadimist alustada.

Eramaja paneelide ja salvestiga

Päikese ülejäägil põhinev laadimine tähendab, et autole antakse energiat pärast maja jooksva vajaduse katmist. Pilve saabudes võib laadimisvõimsus väheneda ning tootmise taastudes uuesti suureneda. Selleks peavad mõõtmine ja juhtimine omavahel sobima.

Kodust töötava inimese auto võib saada elektrit otse päevase tootmise ajal. Päeval eemal oleva auto puhul tuleb otsustada, kas kasutada õhtul salvestit või jätta sinna energia maja tarbeks. Otsus sõltub järgmise sõidu vajadusest, elektrihinnast ja salvesti kasutuspiiridest.

  • Päikeseenergia eelistus. Sobib paindliku väljasõiduaja korral, kui laadimine võib tootmist oodata.
  • Kindla väljasõiduaja eelistus. Tagab vajaliku laetuse ka siis, kui ilm pole tootmiseks soodne.
  • Varutoite reserv. Jätab kokkulepitud osa salvesti energiast majale, mitte autole.

Kortermaja ja ühine tootmine

Korteriomanik ei saa tavaliselt üksi otsustada, kuidas katust kasutada või ühist elektrisüsteemi muuta. Ühise päikesejaama puhul tuleb kokku leppida, kuidas toodangut arvestatakse ning kas ja millistel tingimustel saavad laadijad seda kasutada. Tehniline ühendus ja kulude jagamise kokkulepe peavad omavahel sobima.

Eraldi tasub hinnata parkimisharjumusi. Kui maja elanikud sõidavad päeval ära, ei pruugi päikesetoodang ja autode kohalolek kokku langeda. Sel juhul võib ühine salvesti või muu maja päevane tarbimine olla tootmise kasutamisel olulisem.

Ajastamise põhimõte: määra kõigepealt vajalik väljasõidulaetus, seejärel eelista selle saavutamiseks sobivat kohalikku tootmist ja elektrihinda.

Suveks sobiv energiabilanss ei kirjelda talvist olukorda. Vähese päikesetoodanguga perioodil peab laadimine toetuma piisavale võrguühendusele ja olemasolevale salvestatud energiale. Paneelid, salvesti ja laadija tuleb seetõttu kavandada ühise süsteemina, mitte eraldi ostudena.

Kuidas valida sobiv elektriauto ja laadija

Sobiva auto valimine algab sinu tavapärasest nädalast. Pane kirja töölesõidud, laste transport, pikemad nädalavahetuse käigud ning kohad, kus auto regulaarselt seisab. Erista sagedane vajadus harvast erandist, sest iga päev kaasas kantav suur aku pole ainus viis mõne üksiku pika reisi lahendamiseks.

Laadija valikuks on vaja sama selget lähteülesannet. Seadme nimi või reklaamitud maksimumvõimsus ei ütle veel, kas lahendus sobib sinu parkimiskoha, auto ja elektrisüsteemiga.

Pane enne pakkumisküsimist vajadused kirja

  • Igapäevane ja talvine teekond. Millise reisi peab auto läbima ilma vahepealse laadimiseta ning kus oleks vajaduse korral sobiv peatus?
  • Püsiv parkimiskoht. Kas sul on oma hoov, garaaž või kokkulepitud kortermaja parkimiskoht? Mõtle ka sellele, kas kaabel saab ulatuda autoni kõnniteed takistamata.
  • Elektriühenduse võimalused. Kogu kokku peakaitsme, liitumise ja elektrikilbi andmed. Vajaduse korral lisa fotod ning laadija kavandatud asukoht.
  • Tulevane energiakasutus. Märgi, kas plaanid päikesepaneele, salvestit, uut kütteseadet või teise auto lisandumist.
  • Pikkade reiside harjumus. Kontrolli auto kiirlaadimisvõimekust nende marsruutide järgi, mida päriselt kasutad.

Need vastused aitavad vältida nii liiga väikest kui ka põhjendamatult suurt lahendust. Kui auto seisab kodus pikalt, võib ühtlane juhitud laadimine olla kasulikum kui lühiajaliselt suur maksimumvõimsus.

Loe tehnilisi andmeid õiges järjekorras

Auto andmetest otsi eraldi vahelduvvoolulaadimise maksimumvõimsus, toetatud faasid ja alalisvoolu kiirlaadimise andmed. Veendu ka laadimispistiku sobivuses. Kasutatud auto puhul kontrolli täpset versiooni, sest sama mudelinime all võib olla erineva laadimisvõimekusega sõidukeid.

Laadija juures hinda ka igapäevast kasutusmugavust. Püsikaabel on mugav, kuid selle pikkus ja paiknemine peavad sobima auto laadimispesa asukohaga. Pistikupesaga laadija jätab kaabli valimisel rohkem paindlikkust, kuid nõuab selle ühendamist ja hoiustamist.

Paigalduskoha puhul vaata üle ligipääs, ilmastikuolud ja võimalus kaabel turvaliselt paigutada. Ühises parklas lisanduvad kasutaja tuvastamine ja mõõtmine. Eramajas võib olla tähtsam, et laadimise juhtimine sobiks kokku hoone ülejäänud energiakasutusega.

Küsi pakkumist selge kasutusolukorra järgi

Meie Infokeskus aitab juhil leida oma autole sobivaima elektriautolaadija. Selleks on kasulik teada nii sõiduki täpset versiooni kui ka koduse ühenduse võimalusi. Ainult auto margist ei piisa, kui mudeli eri versioonid võtavad laadimisel vastu erinevat võimsust.

Meie personaalse pakkumise vormis küsitakse, kas laadijat vajatakse ühele autole, korraga kahele autole, autopargile või mootorrattale ehk elektrirattale. See küsimus aitab määrata kasutusviisi, mitte ainult laadimispunktide arvu. Samaaegselt laetavate sõidukite korral tuleb läbi mõelda ka võimsuse jagamine ja kasutajate prioriteedid.

Järgmine samm on konkreetne: kontrolli auto tehnilistest andmetest laadimisvõimekus, küsi võrguettevõttelt peakaitsme ja liitumise andmed ning kirjelda laadimiskohta. Nende vastuste põhjal saad taotleda pakkumist, mille puhul auto, laadija ja kodu elektrisüsteem sobivad kokku.


eVolt pakub elektriautode laadimislahendusi koos professionaalse paigaldusega ning päikesepaneele, energiasalvesteid ja tarka kodust energiajuhtimist. Külasta eVolt, kasuta sobiva laadija leidmiseks meie Infokeskust ja esita pakkumispäring koos auto ning elektriühenduse andmetega. Nii saab kavandada laadimise sinu sõiduvajaduse ja kodu tegelike võimaluste järgi.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

0
0
Teie ostukorv
Teie ostukorv on tühi