Õhtu on käes, auto on laadijas, boiler töötab, põrandaküte hoiab temperatuuri ja telefonis vaatab vastu järjekordne elektrihinna graafik. Arve tuleb, ja tunne on tuttav. Tarbimine justkui pole metsikult kasvanud, aga kulu kõigub rohkem, kui tahaks. Paljudele nutika kodu ja elektriauto omanikele tundubki, et elekter täna homme on nagu liikuv sihtmärk.
Tegelikult pole see kaos. See on süsteem, mida saab enda kasuks tööle panna. Kui sul on elektriauto, päikesepaneelid, soojuspump, boiler või kasvõi paar nutipistikut, siis börsihinnaga pakett ei pea tähendama pidevat käsitsi jälgimist. Õigesti seadistatud kodus teeb suure osa tööst automaatika, sina otsustad vaid reeglid.
Kõige olulisem muutus ei ole see, et hakkad iga tund hinda vaatama. Muutus on selles, et hakkad mõtlema nagu süsteemi omanik, mitte nagu passiivne tarbija. Siis pole küsimus ainult selles, mis on elektri hind täna või homme, vaid kuidas panna kodu reageerima hinnale automaatselt.
Sisukord"
"Sisukord
- Miks elektrihind tunnist tundi muutub
- Kust tuleb Eesti elektri börsihind
- Kuidas leida ja lugeda tänaseid ja homseid hindu
- Elektrihinna mustrid ja lihtne prognoosimine
- Praktilised säästunipid nutika kodu ja elektriauto omanikule
- Kokkuvõte Kuidas muuta börsihind enda kasuks tööle
Miks elektrihind tunnist tundi muutub
Kõige tavalisem viga on vaadata elektriarvet ainult kuu lõpus. Siis on juba hilja aru saada, millal kulu tekkis. Kui kodus on suured tarbijad, siis vahe ei teki tavaliselt sellest, kas sa tarbid palju või vähe, vaid sellest, mis kell sa tarbid.
Elektriauto omanik näeb seda eriti kiiresti. Kui auto hakkab laadima kohe pärast tööpäeva lõppu, langeb tarbimine sageli kokku ajaga, mil paljud teised inimesed teevad täpselt sama asja. Samal ajal käivad kodudes pliidid, ventilatsioon, saunad, boilerid ja jahutusseadmed. Sama kilovatt-tund maksab siis rohkem kui öisel ajal.
Arve ei üllata. Ajastus üllatab
Praktikas tekib probleem harva sellest, et inimene oleks midagi valesti teinud. Probleem on pigem selles, et kodu käitub vanal loogikal. Seade lülitub sisse siis, kui kasutaja vajutab nuppu, mitte siis, kui süsteem ütleb, et nüüd on mõistlik hetk.
See on põhjus, miks fikseeritud hind tundub esmapilgul turvaline. Seal pole kõikumist näha. Aga nähtamatus pole sama mis kontroll. Börsipakett toob hinna nähtavale ja annab võimaluse reageerida.
Praktiline reegel: kui sul on vähemalt üks suur paindlik tarbija, näiteks elektriauto, boiler või põrandaküte, siis pole küsimus enam ainult paketis. Küsimus on juhtimises.
Mis töötab ja mis ei tööta
Hästi töötab see, kui jagad koduse tarbimise kaheks. Esimene osa on vältimatu tarbimine. Külmkapp, valgustus, ruuter, ventilatsioon ja muu baasvajadus. Teine osa on nihutatav tarbimine. Just selle teise osa pealt tuleb tegelik võit.
Halvasti töötab käsitsi jälgimine. Esimestel päevadel vaatab inimene äppi innukalt, aga see harjumus ei püsi. Samuti ei tööta üldine mõte, et “laen öösel”. Mõni öö on soodne, mõni mitte. Ilma reeglita jääb otsus juhuslikuks.
Lähenemine, mis annab tulemuse, on lihtne:
- Tuvasta suured tarbijad. Vaata, millised seadmed võtavad palju energiat ja ei pea töötama kohe.
- Sea neile piirangud. Näiteks auto peab hommikuks valmis olema, aga laadimine ei pea algama õhtul.
- Loo automaatika. Hind määrab tööaja, mitte sinu igapäevane meelespidamine.
Lõppkokkuvõttes pole elektrihinna muutumine probleem. Probleem on ainult siis, kui kodu ei oska sellele muutusele reageerida. Nutikas kodu omanikul on siin selge eelis, sest sama hinnakõikumine, mis passiivse tarbija jaoks on ebamugavus, muutub juhitava süsteemi puhul võimaluseks.
Kust tuleb Eesti elektri börsihind
Elektri hind ei teki suvaliselt ega “elektrimüüja suva järgi”. Eesti hinnapilt tuleb turust, kus tootjad pakuvad elektrit müügiks ja ostjad annavad sisse oma vajaduse. Selle protsessi tulemusena kujuneb igale tunnile hind.
Lihtsaim viis sellest aru saada on mõelda tavapärase turuna. Kui elektrit on mingil tunnil süsteemis rohkem saadaval ja nõudlus on madalam, jääb hind alla. Kui nõudlus kasvab ja odavamat tootmist on vähem võtta, liigub hind üles. Kodutarbija ei pea teadma kõiki turureegleid, aga sellest loogikast piisab, et hinnagraafikut mõista.
Nord Pooli roll
Eestis kasutatakse börsihinna alusena Nord Pooli turumudelit. See tähendab, et hind kujuneb oksjoni põhimõttel ja iga tund saab oma hinna. Tootjad esitavad pakkumised, ostupool esitab vajaduse ning tulemuseks on tasakaalupunkt.
See skeem aitab ühe olulise asja nähtavaks teha. Elekter ei ole laos ootav kaup, mida saab lõputult ette valmis toota. Tootmine ja tarbimine peavad olema kogu aeg tasakaalus. Kui inimesed tahavad rohkem elektrit samal ajal, peab süsteem selle hetke katma.
Siin on protsess visuaalselt lahti võetud.
Mida teeb Elering
Kui Nord Pool on koht, kus hind kujuneb, siis Elering hoolitseb selle eest, et süsteem püsiks töös ja võrk oleks tasakaalus. Tarbija jaoks tähendab see väga praktilist asja. Keegi peab tagama, et elekter liiguks, sagedus püsiks kontrolli all ja süsteem ei vajuks paigast, kui tootmine või tarbimine muutub.
See vahe on tähtis, sest inimesed panevad need rollid tihti ühte patta. Börs määrab hinna turuloogika järgi. Võrgu haldur tagab, et tehniline pool toimiks. Kui sa ehitad nutikamat kodust energiasüsteemi, pead mõlemast aru saama. Hind ütleb, millal tarbida. Võrk seab tingimused, kuidas see päriselt toimuda saab.
Börsihind on signaal. Võrk on taristu. Kui neid kahte segi ajada, muutub ka kodune energiakava segaseks.
Mis hinnale kõige rohkem mõjub
Kodutarbija jaoks piisab kolmest mõjurist.
| Mõjur | Mida see kodus tähendab |
|---|---|
| Tarbimise tipp | Hommikul ja õhtul on hind sageli pingelisem, sest rohkem seadmeid töötab korraga |
| Tootmise saadavus | Kui odavamat tootmist on rohkem, liigub hind allapoole |
| Ilm | Päikese ja muu taastuvtootmise muutlikkus mõjutab tunnipilti otseselt |
Just see viimane punkt on nutika kodu omaniku jaoks eriti huvitav. Kui tootmine kõigub, siis kõigub ka hind. See tähendab, et sul pole mõtet ehitada süsteemi, mis eeldab ühte kindlat “odavat kellaaega” iga päev. Tasub ehitada süsteem, mis oskab kohaneda.
Mida sellest igapäevaselt järeldada
Kui vaatad hinnagraafikut ainult kui numbririda, jääb suur osa kasutamata. Kui vaatad seda kui töökorralduse sisendit, muutub pilt. Siis küsid mitte “miks see tund kallis on”, vaid “milline seade ei pea sellel tunnil töötama”.
See mõtteviis ongi koduse energiahügieeni alus. Mitte ennustamine, vaid reageerimine. Mitte käsitöö, vaid reeglid.
Kuidas leida ja lugeda tänaseid ja homseid hindu
Kui tahad teha arukaid otsuseid, pead vaatama õiget numbrit õigel ajal. Selle juures eksitakse kõige rohkem kahes kohas. Esiteks aetakse segi tänane hetk ja homne plaan. Teiseks vaadatakse hinda ühes ühikus, aga arvutatakse peas teises.
Eesti puhul on oluline teada, et EE piirkonna elektri börsihind kujuneb oksjoni protsessiga iga päev ja avaldatakse Eestis igapäevaselt kella 14:00–15:00 vahemikus, mis annab võimaluse planeerida järgmise päeva tarbimist enne homset päevahindade avaldamist elektri börsihinna vaates. Just siin tekib koduautomaatika jaoks praktiline eelis. Sul on aken, mille jooksul järgmise päeva reeglid paika panna.
Millist numbrit vaadata
Toon ühe konkreetse näite, sest just nii muutub graafik loetavaks. Täna, 15. juulil, on hetkehind 15,84 s/kWh ehk 130 €/MWh koos 22% käibemaksuga. Homse, 16. juuli prognoositud ööpäevane keskmine on 9,30 s/kWh, odavaim tund on kell 04:00 ligikaudu 0,79 s/kWh ja kalleim kell 20:00 ligikaudu 24,32 s/kWh. Sama päeva sees on seega hinnavahe 30-kordne EE piirkonna hinnanäite põhjal.
Sellest näitest piisab, et näha, miks “laen siis kui jõuan” ei ole hea strateegia. Kui kodus on ajastatav tarbimine, siis sama tegevus võib maksta väga erinevalt sõltuvalt tunnist.
EUR/MWh ja s/kWh ilma segaduseta
Need kaks ühikut kirjeldavad sama asja erineval skaalal. Kodukasutaja jaoks on s/kWh tavaliselt mugavam, sest just nii tajud sa ühe kilovatt-tunni hinda. Turuvaates kasutatakse tihti €/MWh.
Lihtne mõte, mida meeles hoida:
- Kodune juhtimine. Vaata s/kWh, sest nii on lihtne hinnata laadimist, boilerit või kütet.
- Turutabelid ja ametlikud vaated. Seal kohtad sageli €/MWh.
- Arve mõistmine. Kontrolli alati, kas kuvatud hind sisaldab käibemaksu või mitte.
Kuidas hinnagraafikut päriselt kasutada
Hinnakõver ei ole lihtsalt informatiivne pilt. See on tööriist. Mina soovitan lugeda seda kolme küsimuse kaudu.
Millal on päeva põhi?
See on aeg, kuhu tasub suunata kõige paindlikum tarbimine.Millal on tipp?
Selleks tunniks tasub vältida tarbetut laadimist või soojavee tootmist, kui süsteem seda lubab.Kas hinnad on ühtlaselt madalad või väga sakilised?
Kui kõver on sakiline, annab automaatika rohkem kasu kui käsitsi ajastamine.
Kui sul on koduautomaatika, siis homsed hinnad pole lihtsalt info. Need on sisend järgmise päeva tööplaanile.
Kõige mõistlikum rutiin on vaadata hinnad üle pärast avaldamist ja lasta süsteemil teha ülejäänu. Käsitsi sekkud ainult siis, kui sul on järgmisel päeval erivajadus, näiteks pikk sõit või külalistega saunaõhtu.
Elektrihinna mustrid ja lihtne prognoosimine
Kõik päevad ei ole ühesugused, kuid elektrihinnal on oma rütm. Kui oled mõnda aega graafikuid jälginud, hakkad nägema korduvaid mustreid. See ei tähenda, et homme saab täpse hinnanumbri ette arvata. Tähendab seda, et oskad juba enne ametliku hinna nägemist hinnata, millal tasub olla ettevaatlik ja millal paindlik tarbimine valmis panna.
Kõige kasulikum oskus pole täppisennustus. Kasulik on mustritundmine.
Päevane loogika
Tüüpiline kodune tarbimine tõuseb siis, kui inimesed ärkavad, valmistuvad päevaks või jõuavad õhtul koju. Need on ajad, kus süsteem on rohkem koormatud. Nutika kodu omaniku jaoks tähendab see lihtsat järeldust. Kui seade ei pea töötama neil hetkedel, siis ära lase tal seda teha.
Päeva jooksul mõjutab pilti tootmine. Kui taastuvenergia annab süsteemile tuge, võivad tekkida väga soodsad tunnid. Kui tootmine on kõikuv ja õhtune koormus kasvab, võib hinnagraafik järsult üles minna.
Mida vaadata ilma suure analüüsita
Igapäevaseks kasutamiseks pole vaja keerulist mudelit. Piisab mõnest signaalist.
- Selge päev ja tugev kohalik tootmine. Päevases osas võib tulla rohkem soodsaid tunde.
- Õhtune kodune tipukoormus. Selleks ajaks tasub vältida suuri lisatarbijaid.
- Öine aken. Tihti on seal rohkem ruumi paindlikuks tarbimiseks, eriti laadimiseks ja tarbevee soojendamiseks.
Milles inimesed kõige rohkem eksivad
Levinud eksimus on uskuda ühte jäika reeglit. Näiteks et elekter on alati öösel odav või alati keskpäeval soodne. Tegelikult töötab paremini paindlik reegel: süsteem peab valima odavama akna, mitte ühe igaveseks määratud kellaaja.
Teine eksimus on see, et kodu seadistatakse ainult ühe seadme järgi. Kui laadija, boiler ja küte ei tea üksteisest midagi, võib juhtuda, et nad jooksevad kõik samal soodsal tunnil korraga käima. Hind võib olla hea, aga peakaitsme ja mugavuse mõttes pole see alati tark lahendus.
Ära prognoosi hinda üksi. Prognoosi ka oma kodu käitumist.
Hea rusikareegel nutikodu jaoks
Kasulik lähenemine on ehitada kolm taset.
| Tase | Kuidas seda kasutada |
|---|---|
| Kindel baas | Seadmed, mida sa praktiliselt ei liiguta |
| Paindlik tarbimine | Auto, boiler, akulaadimine, osa küttest |
| Tippude vältimine | Reegel, mis piirab kallitel tundidel mitme suure tarbija samaaegset tööd |
See on lihtne süsteem, aga toimib hästi. Kui elekter täna homme muutub, siis sina ei pea päevakava ümber tegema. Süsteem teeb seda sinu eest.
Praktilised säästunipid nutika kodu ja elektriauto omanikule
Sääst ei teki sellest, et vaatad äppi sagedamini. Sääst tekib siis, kui suured tarbijad alluvad reeglitele. Nutikas kodu peaks käituma nii, et mugavus jääb alles ja käsitsi sekkumist on vähe. Kui pead iga õhtu ise otsustama, millal midagi käivitada, siis süsteem pole veel valmis.
Kõige parem tulemus tuleb tavaliselt siis, kui seadistad eraldi loogika elektriautole, kodustele soojus- ja veesüsteemidele ning oma tootmisele.
Elektriauto laadimine
Elektriauto on sageli kõige paindlikum suur tarbija kogu majas. Enamiku inimeste jaoks pole oluline, et laadimine algaks kohe. Oluline on, et auto oleks õigeks ajaks valmis.
Seetõttu töötab hästi laadimisreegel, mis kasutab kolme sisendit korraga: homsed hinnad, soovitud väljumisaeg ja vajalik minimaalne laetus. Kui auto peab hommikuks valmis olema, siis süsteem otsib selleks sobivad tunnid. Kui ees on pikem sõit, saad ajutiselt lubada laiema või agressiivsema laadimisakna.
Halvasti töötab “koju jõudes kohe laadima” reegel. Sama halvasti töötab ainult käsitsi pausile panemine, sest seda ei viitsi keegi pikalt teha. Nutikas laadija või koduautomaatika peaks suutma laadimist nihutada ilma, et auto kasutusmugavus kannataks.
Hea laadimisstrateegia ei küsi, millal auto voolu saab. See küsib, mis ajaks peab auto valmis olema.
Nutikodu seadmete ajastamine
Teine suur võimalus on soojus ja soe vesi. Boiler, põrandaküte, osa soojuspumba tööst ja mõnikord ka ventilatsiooni tugevam töö on ajastatavad. Siin tuleb aga olla praktiline. Kõike ei tasu lihtsalt odavale tunnile lükata.
Mõistlik järjestus on selline:
- Boiler. Sobib väga hästi hinnapõhiseks juhtimiseks, sest sooja vett saab ette valmistada.
- Põrandaküte. Töötab paremini, kui kasutad mõõdukat eeljooksu, mitte järske sisse-välja lülitusi.
- Soojuspump. Vajab tasakaalu. Liigne agressiivsus võib teha toa ebamugavaks või süsteemi ebaefektiivseks.
- Kodumasinad. Nõudepesumasin ja pesumasin sobivad odavamatele tundidele, kui müra ja kasutusmugavus seda lubavad.
Siin eksitakse sageli kahel viisil. Esiteks pannakse kõik ainult kõige odavamale tunnile. Teiseks tehakse juhtimine liiga jäigaks. Kui kodus on lapsed, külalised või muutuv päevakava, peab süsteem oskama teha väikseid erandeid ilma kogu loogikat lõhkumata.
Päikesepaneelid ja akusüsteem
Kui sul on oma tootmine, muutub eesmärk veidi. Küsimus pole ainult odava võrguhetke leidmises. Küsimus on selles, millal kasutada oma elektrit, millal salvestada ja millal osta võrgust juurde.
Hea praktika on kasutada päevasel ajal oma tootmist kõigepealt jooksva tarbimise katmiseks. Kui tootmist on rohkem, liigub järgmine otsus aku või muu paindliku tarbija suunas. Elektriauto võib siin olla väga kasulik koormus, kui auto on päeval kodus. Kui ei ole, siis on aku või soojaveesalvesti tihti parem tasakaalustaja.
Halvem lahendus on vaadata päikesepaneele eraldi ja laadijat eraldi. Kui need ei tööta koos, jääb osa võimalusest kasutamata. Nutikas süsteem seob tootmise, aku, hinnad ja tarbimise üheks tervikuks.
Kolm töökindlat seadistusreeglit
Need reeglid annavad enamasti kõige stabiilsema tulemuse.
Sea prioriteedid, mitte ainult ajad
Kõigepealt kodu baasvajadus, siis mugavus, siis odavaima hinna püüdmine.Kasuta hinnapiire ja ajavahemikke koos
Ainult kellaajast või ainult hinnast jääb väheks. Koos töötavad need paremini.Luba süsteemile varuplaan
Kui odavaid tunde on vähe või vajadus on erakorraline, peab süsteem siiski töö tehtud saama.
Nutika kodu mõte pole maksimeerida tehnilist keerukust. Mõte on teha õiged otsused automaatseks. Kui see on paigas, muutub elekter täna homme igapäevaseks sisendiks, mitte stressiallikaks.
Kokkuvõte Kuidas muuta börsihind enda kasuks tööle
Börsihinnaga elekter ei ole ainult neile, kes naudivad graafikuid ja tahavad turgu jälgida. Hästi seadistatud kodus ei pea sa seda käsitsi tegema. Sina valid reeglid, süsteem teeb töö. Just selles ongi tänapäevase energiamajanduse suur muutus.
Kui võtta kogu teema praktiliselt kokku, siis piisab kolmest sammust. Jälgi hinda õigel ajal. Tuvasta oma paindlik tarbimine. Automatiseeri otsused. See on lihtsam ja töökindlam kui igapäevane käsitöö.
Mida tasub kohe ära teha
Kui tahad tulemusi, alusta väikese auditiga oma kodus.
- Kaardista suured tarbijad. Elektriauto, boiler, küte, jahutus, kodumasinad.
- Vaata, milliseid neist saab nihutada. Kõiki ei pea juhtima, aga mõnda kindlasti.
- Kontrolli olemasolevat automaatikat. Paljudel seadmetel on nutifunktsioon olemas, kuid see on seadistamata.
- Loo üks keskne loogika. Eraldi äpid ja eraldi taimerid töötavad, kuid tervik töötab paremini.
Mis on peamine mõtteviis
Parim tulemus ei tule hinnarekordi püüdmisest. See tuleb järjepidevast optimeerimisest. Kui väldid kallimaid tippe, kasutad paindlikke tunde targalt ja lased süsteemil otsuseid teha, muutub energiakulu rahulikumaks ja arusaadavamaks.
See on eriti oluline neile, kellel on kodus korraga mitu energiasõlme. Elektriauto, päikesepaneelid, akusüsteem ja nutiküte annavad kõige rohkem kasu siis, kui nad töötavad koos. Eraldi seadmetena on nad kasulikud. Koos juhitud süsteemina on nad oluliselt praktilisemad.
Börsihind ei ole vaenlane. See on signaal. Kui oskad seda kasutada, saad muuta oma kodu paindlikumaks, kulud läbipaistvamaks ja energiakasutuse targemaks.
Kui tahad ehitada koduse süsteemi, kus elektriauto laadimine, päikesepaneelid, energiasalvestus ja nutikodu juhtimine töötavad ühe loogika järgi, vaata eVolti lahendusi elektriautode laadimiseks ja nutikaks energiakasutuseks. Hea süsteem ei anna sulle lihtsalt seadmeid. See annab toimiva terviku, mis teeb õiged otsused igapäevaselt sinu eest.