Auto ei käivitu külmal hommikul. Või seisad enne pikemat sõitu elektriauto kõrval ja avastad, et aku laetuse tase polegi nii mugav, kui lootsid. Mõlemad olukorrad tunduvad esmapilgul erinevad, aga juurpõhjus on sama. Energia tuleb õigel ajal õigesse kohta saada.
Just seepärast tekitab auto aku laadimine Eestis nii palju küsimusi. Ühel juhul räägime klassikalisest 12 V starterakust, mis peab mootorile andma käivituseks vajaliku tõuke. Teisel juhul räägime elektriauto suurest veoakust, mille laadimine mõjutab igapäevast mugavust, kodu elektrisüsteemi ja isegi seda, millal on mõistlik Nord Pooli hinnaga energiat tarbida.
Paljud juhendid käsitlevad ainult üht neist maailmadest. Päris elus liiguvad Eesti pered aga tihti mõlemas. Ühes peres võib olla diiselauto, pistikhübriid ja täiselektriline linnasõiduk. Seetõttu on kasulik mõista tervikpilti, mitte ainult üksikuid laadimisnippe.
Sisukord
- Sissejuhatus autoakude maailma
- Traditsioonilise 12V pliiaku laadimine ja hooldus
- Elektriauto laadimise põhitõed
- Kodune elektriauto laadimine ja paigaldus
- Nutikas laadimine ja päikeseenergia integreerimine
- Avalik laadimine ja laadimise hind Eestis
- Levinumad probleemid ja korduma kippuvad küsimused
Sissejuhatus autoakude maailma
Autoaku teemal tekib segadus enamasti sellest, et sõna “aku” kasutatakse kahe täiesti erineva asja kohta. Vanemas bensiini- või diiselautos tähendab see tavaliselt väikest 12 V starterakut, mille töö on mootor käima panna ja toetada auto elektrisüsteemi. Elektriautos tähendab aku aga juba sõiduki peamist energiavaru, millest sõltub kogu liikumine.
Need kaks akut käituvad erinevalt, vananevad erinevalt ja vajavad ka erinevat laadimisloogikat. Kui starteraku puhul huvitab juhti sageli küsimus, miks auto ühel hommikul lihtsalt ei käivitu, siis elektriauto puhul muutuvad oluliseks laadimiskiirus, laadimiskoht, kodune elektrivõimsus ja mugavus.
Eestis lisab oma kihi kliima. Külm aeglustab akut, lühikesed sõidud ei pruugi 12 V akut piisavalt taastada ja elektriauto omanik märkab talvel sageli, et laadimisotsused vajavad rohkem planeerimist. See ei tähenda, et auto aku laadimine oleks keeruline. Pigem tähendab see, et hea otsus sõltub kasutusmustrist.
Kui auto kasutus on juhuslik, lühisõidud on sagedased või talv on karm, siis ei piisa ainult küsimusest “millega laadida”. Õige küsimus on “mis tüüpi aku mul on ja millist hoolt see päriselt vajab?”
Kasulik on mõelda nii. 12 V aku hooldus on rohkem nagu tervisekontroll ja säilitamine. Elektriauto laadimine on rohkem nagu igapäevane energiatarbimise juhtimine.
Allpool teeme mõlemad maailmad selgeks. Lihtsalt, sammhaaval ja Eesti olusid arvestades.
Traditsioonilise 12V pliiaku laadimine ja hooldus
Hommikul on miinuskraadid, klaasid vajavad sulatamist ja auto peab kohe käima minema. Just siis selgub, kui heas seisus on 12 V starteraku. Eestis juhtub sageli nii, et aku ei vea alt mitte ühe suure rikke tõttu, vaid paljude väikeste koormuste koosmõjul. Lühikesed sõidud, külm ilm ja pidevad elektritarbijad jätavad aku poolikusse seisu, kuni ühel päeval jääb käivitusjõust puudu.
12 V pliiaku töö on lihtne. Ta annab lühikese ajaga suure voolu, et starter mootor käima tõmbaks, ja toetab auto elektrisüsteemi siis, kui mootor parasjagu ei tööta. See on teistsugune ülesanne kui elektriauto suurel veoakul, mis peab salvestama energiat sõitmiseks. Just sellepärast on ka laadimisloogika erinev. Starteraku puhul on tähtis, et aku püsiks võimalikult täis ja stabiilses seisus.
Miks 12 V aku tühjaks läheb
Tühi aku ei tähenda alati, et aku on läbi. Väga sageli on põhjus kasutusmustris. Mogo talvised soovitused autoaku laadimiseks selgitavad, et talvel tasub aku seisukorda teadlikumalt jälgida ja vajadusel perioodiliselt laadida, eriti siis, kui pinge langeb või auto teeb palju lühikesi sõite.
Hea võrdlus on telefoniga, mida laed iga päev ainult mõne minuti. Ekraan võib korraks tööle minna, kuid aku ei jõua kunagi päriselt täis. Autoga on loogika sarnane. Kui sõit piirdub kodu, poe ja kooli vahega, kulub käivitamisel rohkem energiat, kui generaator lühikese otsa jooksul tagasi annab.
Kõige sagedamini nõrgestavad starterakut järgmised olukorrad:
- Lühikesed sõidud külmal ajal. Käivitamine võtab palju voolu, kuid sõit on liiga lühike, et aku taastuks.
- Pikad seismisajad. Alarm, juhtplokid ja muu taustatarbimine võtavad energiat ka siis, kui auto seisab.
- Suur elektrikoormus pärast käivitust. Puhur, istmesoojendus, peeglisoojendus ja tagaklaasi soojendus töötavad sageli samal ajal.
- Aku vananemine. Mida vanem aku, seda kehvemini ta laetust hoiab ja külma talub.
Külm muudab pildi eriti karmiks. Keemilised protsessid aeglustuvad ja aku annab sama pingutuse juures vähem jõudu välja. Seepärast võib sügisel veel toimiv aku jaanuaris tunduda äkitselt nõrk.
Kuidas akut ohutult laadida
Nutikas akulaadija teeb töö palju lihtsamaks, kuid õige järjekord loeb endiselt. Kui sul on vähimgi kahtlus aku seisukorra suhtes, alusta visuaalsest kontrollist.
- Kontrolli akut enne laadimist. Pragunenud korpus, paisumine või tugev leke tähendab, et akut ei tasu kodus edasi laadida.
- Lae kuivas ja ventileeritud kohas. Vanem pliiaku võib laadimise ajal eritada gaase.
- Ühenda laadija tootja juhendi järgi. Enamasti ühendatakse pluss plussklemmile ja miinus miinusklemmile või tootja soovitatud maanduspunkti.
- Vali õige režiim. Tavaline pliiaku, AGM ja hoolduslaadimine vajavad erinevat programmi.
- Lase laadimistsüklil lõpuni minna. Poolik laadimine jätab aku samasse nõrka seisu tagasi.
Üks lihtne kontroll aitab palju. Vaata aku pealt või auto käsiraamatust, mis tüüpi aku autos on. Vale laadimisrežiim ei pruugi akut kohe rikkuda, kuid see ei lae teda õigesti ja võib eluiga lühendada.
Millal laadimisest enam ei piisa
Siin tekib kõige rohkem segadust. Aku laed õhtul täis, hommikul käivitub auto hästi, kuid paari päeva pärast on probleem tagasi. See viitab sageli kahele võimalusele. Aku ei hoia enam laetust või autos on peidetud tarbija, mis tõmbab akut seistes tühjaks.
Laadija aitab ainult siis, kui aku ise on veel terve. Kui sisemine keemia on väsinud, muutub laadimine ajutiseks abinõuks, mitte lahenduseks. Sama juhtub siis, kui aku on saanud külmaga kahjustada või seisnud pikalt tühjana.
Abiks on lihtne otsustusraamistik:
| Olukord | Mida see võib tähendada |
|---|---|
| Aku tühjeneb pärast laadimist kiiresti uuesti | Aku on väsinud või autos on lisatarbija |
| Auto käivitub loiult ka pärast laadimist | Aku tegelik mahutavus on langenud |
| Probleem kordub just külmaga | Aku vananemine tuleb madalal temperatuuril selgemalt välja |
| Auto seisab pikalt | Hoolduslaadija võib aidata, kui aku on muidu terve |
Kui häda kordub, tasub aku koormustestiga üle mõõta. See on praktilisem kui jääda lootma, et järgmine laadimiskord teeb vana aku jälle nooreks. Paljudele koduomanikele on see tuttav muster ka elektriauto maailmast. Kõik akud ei vaja lihtsalt voolu juurde. Nad vajavad õiget laadimisviisi, sobivat kasutust ja aeg-ajalt ausat hinnangut oma tegelikule seisule.
Elektriauto laadimise põhitõed
Talvehommikul on vahe selgelt tunda. Tavaline 12 V aku peab andma korraga tugeva käivitusvoolu, elektriauto aku ülesanne on aga toita kogu sõitu ja võtta laadimisel energiat vastu kontrollitud tempos. Mõlemad on akud, kuid nende tööloogika on erinev. Kui see vahe on selge, muutub ka elektriauto laadimine palju arusaadavamaks.
AC ja DC lihtsas keeles
Kodune elekter on AC ehk vahelduvvool. Auto veoakku salvestatav energia on DC ehk alalisvool. See tähendab, et kusagil peab vool kuju muutma.
AC-laadimisel teeb selle töö auto pardalaadija. DC-kiirlaadimisel teeb muundamise laadimisjaam ise ja saadab energia otse akusse. Sellepärast ongi DC-laadimine maanteel tavaliselt kiirem, kuid lõplik tempo sõltub ikka autost ja aku seisust.
Vee võrdlus aitab siin hästi. AC on nagu täitmine tavalisest kraanist. DC on nagu jämedam toru. Kui aga auto "sissepääs" on kitsam, ei hakka vesi kiiremini liikuma ainult sellepärast, et toru teises otsas on suurem surve.
Škoda Eesti laadimise KKK selgitab, et DC-kiirlaadija suudab laadida aku umbes 80% täituvuseni vähem kui tunniga, kuid viimane osa läheb aku kaitsmiseks aeglasemaks. See on põhjus, miks pikemal sõidul tasub sageli laadida pigem järgmise vajaliku tasemeni, mitte oodata alati 100 protsendini.
Mida auto tegelikult vastu võtab
Laadija esiküljel olev number ja auto tegelik laadimiskiirus ei ole sama asi. Auto määrab ise, kui palju võimsust ta saab AC-s vastu võtta, ja veel eraldi selle, kui kiiresti ta saab DC-kiirlaadijas laadida.
Siin tekib sageli sama segadus nagu 12 V aku laadijatega. Suurem või kallim seade ei tähenda automaatselt kiiremat tulemust. Kui auto pardalaadija lubab AC-laadimisel teatud piiri, siis sellest kiiremini kodus laadida ei saa, isegi kui laadija ise lubaks rohkem.
Ka temperatuur mõjutab tulemust. Eesti külmas võib aku olla hommikul liiga jahe, et võtta vastu sama tempoga energiat nagu soojal aastaajal. Seepärast võivad talvised laadimisajad olla pikemad ja DC-kiirlaadija võimsus kõikuda rohkem, kui paberil kirjas.
Kiire laadija ei muuda laadimist kiireks, kui auto aku või laadimissüsteem seab madalama piiri.
Millised pistikud Eestis ette tulevad
Eestis näeb elektriautode juures kõige sagedamini kahte lahendust.
- Type 2 on levinud koduses ja avalikus AC-laadimises
- CCS on peamine valik avalikus DC-kiirlaadimises
Mõnel vanemal Jaapani mudelil võib olla ka CHAdeMO. Juhi jaoks on järeldus lihtne. Enne laadima sõitmist tasub üle vaadata, milline pistik autol on ja millist ühendust jaam pakub.
Milline laadimisviis sobib millal
Elektriauto aku jaoks on kõige rahulikum rütm tavaliselt aeglasem ja ette planeeritud laadimine. Kodune või töökoha AC-laadimine sobib hästi igapäevaseks kasutuseks, sest auto seisab niikuinii paigal. DC-kiirlaadimine on mõeldud eelkõige olukordadeks, kus aega on vähe või sõit on pikk.
Praktiliselt näeb see välja nii:
- öösel või pikema seismise ajal AC-laadimine katab tavapärase igapäevase sõidu
- tööpäeva jooksul laadimine sobib hästi siis, kui auto seisab mitu tundi
- maanteel DC-kiirlaadimine aitab reisi jätkata lühikese peatusega
Eesti oludes lisandub siia veel üks tark tähelepanek. Laadimise aeg mõjutab ka hinda. Kui elektripakett on seotud Nord Pooli börsihinnaga, võib öine või madalama hinnaga tundides laadimine anda märgatava vahe. Sama loogika kehtib kodudes, kus kasutatakse päikeseenergiat. Auto ei ole siis ainult tarbija, vaid osa kodusest energiarütmist.
Elektriauto laadimise põhitõed on seega üsna selged. Oluline on teada, kas laed AC või DC-ga, millist võimsust auto vastu võtab, ja miks külm ilm võib laadimist aeglustada. Kui see loogika on paigas, on järgmine samm valida koju lahendus, mis sobib nii auto kui ka maja elektrisüsteemiga.
Kodune elektriauto laadimine ja paigaldus
Talvehommikul on auto maja ees, sõit tööle algab kümne minuti pärast ja aku võiks vahepeal rahulikult täis saada. Just kodus sünnib elektriauto kasutusmugavus. Kui laadimine on hästi lahendatud, muutub auto laadimine sama loomulikuks osaks kodusest rutiinist nagu pesumasin või boiler. Kui lahendus on juhuslik, hakkavad peagi häirima aeglus, kaablid ja küsimus, kas kodu elektrisüsteem talub seda koormust.
Miks seinakontakt ei ole pikaajaline lahendus
Tavaline pistikupesa sobib ajutiseks kasutuseks, näiteks siis, kui muud võimalust parajasti ei ole. Püsivaks laadimisviisiks jääb see aeglaseks ja ebamugavaks. Veel tähtsam on see, et kodune pistikupesa ei ole mõeldud tundide kaupa kestvaks suure koormusega kasutuseks samal viisil nagu spetsiaalne laadija.
Hea võrdlus on veekeetja ja küttesüsteemiga. Mõlemad kasutavad elektrit, kuid nende töörežiim ja ehitus on erinevad. Elektriauto laadija töötab samuti pika aja jooksul ja vajab selleks õiget kaabeldust, kaitset ning juhtimist.
Spetsiaalne kodulaadija teeb kolm asja korraga. See laeb autot stabiilsemalt, muudab igapäevase kasutuse lihtsamaks ja laseb koormust paremini juhtida. Eesti kodudes on see eriti tähtis talvel, kui samal ajal töötavad küte, boiler, saun või pliit.
Kuidas valida sobiv kodulaadija
Hea valik algab mitte seadme välimusest, vaid maja ja auto päris vajadusest. Praktikas tasub vastata kolmele küsimusele.
| Küsimus | Miks see oluline on |
|---|---|
| Mis on auto AC laadimisvõimekus | Auto võtab vastu ainult nii palju, kui selle pardalaadija lubab |
| Milline on kodu elektrisüsteem | Peakaitse, faaside arv ja muu tarbimine seavad reaalsed piirid |
| Kuidas autot kasutatakse | Igapäevane lühike sõit ja suur nädalane läbisõit vajavad erinevat lahendust |
Nagu eespool mainitud, ei anna suurem number laadija korpusel alati kiiremat tulemust. Kui auto pardalaadija toetab näiteks kuni 11 kW AC-laadimist, siis sellest võimsam AC-laadija ei pruugi koduses kasutuses midagi juurde anda. See on umbes nagu kraani avamine rohkem, kui toru suudab läbi lasta. Piir tuleb ette auto poolel.
Valikut aitab lihtsustada ka kasutusmuster.
- Igapäevane linnasõit vajab töökindlat laadimist, mis täidab aku öö jooksul ilma liigse keerukuseta.
- Mitme auto majapidamine vajab koormuse jagamist, et kaks autot ja ülejäänud kodu tarbimine omavahel ei võistleks.
- Hinnatundlik kasutaja hindab ajastust ja võimalust laadida siis, kui Nord Pooli hind on madalam.
- Päikesepaneelidega kodu võiks juba laadija valikul arvestada võimalusega kasutada oma tootmist.
Video aitab hästi visualiseerida, mida korralik kodune laadimislahendus päriselt tähendab.
Miks paigaldus peab olema professionaalne
Laadija paigaldus on elektritöö, mitte lihtsalt seadme seina kinnitamine. Õige lahendus sõltub peakaitsest, kaabli pikkusest, paigalduskohast, maandusest ja sellest, millised suured tarbijad kodus juba olemas on. Kortermajas lisanduvad veel ühisvõrgu ja arvestuse küsimused.
Siin tekib sageli arusaamatus. Kui laadija lubab suurt võimsust, ei tähenda see, et maja saab seda igal hetkel ohutult kasutada. Professionaalne paigaldus kontrollib, kui palju koormust kodu talub, millist kaitselahendust on vaja ja kas tulevikus on ruumi teisele laadijale, akusalvestile või päikesepaneelide juhtimisele.
See on eriti mõistlik Eesti kliimas. Külma ilmaga kasvab kodune elektritarbimine sageli samal ajal, kui auto laadimisvajadus suureneb. Hästi läbimõeldud süsteem aitab vältida olukorda, kus õhtune saun, soojuspump ja auto laadimine satuvad kõik samale koormustipule.
eVolt pakub kodudele, kortermajadele ja ärikinnisvarale elektriautode laadimissüsteeme koos paigaldusega. Sellise teenuse praktiline väärtus on tervikvaates. Seadme valik, elektrisüsteemi hindamine ja paigaldus vaadatakse läbi ühe lahendusena, mitte eraldi osadena.
Nutikas laadimine ja päikeseenergia integreerimine
Kui kodune laadija on olemas, tekib järgmine loogiline küsimus. Millal oleks kõige targem laadida? Just siin muutub auto aku laadimine osaks laiemast energiajuhtimisest.
Nutikas laadimine ei tähenda ainult telefoniäppi. See tähendab süsteemi, mis arvestab kodu ülejäänud tarbimise, elektri hinna ja mõnel juhul ka päikesepaneelide tootmisega.
Kuidas nutikas laadimine päriselt töötab
Kõige praktilisem funktsioon on dünaamiline koormusjuhtimine. Kui majas lülitatakse sisse teised suured tarbijad, saab laadija oma võimsust ajutiselt vähendada. Kui koormus langeb, võib laadija taas rohkem energiat anda. Tulemuseks on sujuvam kasutus ja väiksem risk, et kodune elektrisüsteem satub ebamõistliku pinge alla.
Teine loogiline samm on börsihinna järgi laadimine. Kuna Eesti kodutarbijad jälgivad sageli Nord Pooli hinnakõikumisi, on mõistlik suunata laadimine odavamatele tundidele. Juhi jaoks tähendab see vähem käsitööd. Seadistus tehakse ühe korra ära ja süsteem teeb igapäevase otsuse automaatselt või poolautomaatselt.
Kui kodu elektrikasutus ja auto laadimine suhtlevad omavahel, muutub laadimine nähtamatuks. Juht ei pea enam igal õhtul otsustama, millal juhe ühendada.
Päikesepaneelid ja auto aku laadimine
Päikeseenergia lisab täiesti uue kihi. Kui majal on paneelid, saab süsteem suunata toodetud energia sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu. Suvel tähendab see sageli just autot, mis seisab päeval kodus või mille laadimine on ajastatud sobivale ajale.
Selle mõtte tugevus ei peitu ainult säästus. See peitub kontrollis. Koduomanik näeb, millal energia tekib, kuhu see läheb ja kuidas seda targemalt kasutada. Elektriauto pole siis enam lihtsalt tarbija. See on osa tervikust, kuhu kuuluvad inverter, võimalik akusalvesti, laadija ja kodu muu elektritarbimine.
Lühidalt tasub nutikat laadimist kaaluda siis, kui sul on vähemalt üks neist eesmärkidest:
- Vähendada käsitsi juhtimist ja laadida automaatsemalt.
- Kaitsta kodu elektrisüsteemi koormuse tipphetkedel.
- Kasutada päikeseenergiat paremini oma auto laadimiseks.
- Siduda auto laadimine Nord Pooli hinnaloogikaga ilma igapäevase jälgimiseta.
Avalik laadimine ja laadimise hind Eestis
Kodune laadimine annab rutiini. Avalik laadimine annab liikumisvabaduse. Eestis on see eriti oluline neil, kes sõidavad linnade vahel, elavad kortermajas või ei saa kodus veel laadijat paigaldada.
Kuidas Eesti avalik võrk siia jõudis
Eesti eelis on see, et avalik laadimistaristu ei kujunenud juhuslikult. Elektriauto ajaloo ülevaade Eestis kirjeldab, et avaliku laadimisvõrgu oluline verstapost saabus 2012–2013 alanud investeeringute lainega, mille tulemusel kujunes Eestisse üks varasemaid laiemalt kasutatavaid DC-kiirlaadimise võrgustikke Euroopas. Tänane kasutajakogemus toetub suuresti sellele varasele otsusele.
See on praktiliselt oluline ka praegu. Kui juht plaanib pikemat sõitu, ei alusta ta nullist. Eestis on avaliku laadimise loogika olnud kasutuses kaua ning juhid on harjunud kombineerima kodust laadimist ja teel laadimist.
Mida juhid teel olles päriselt teevad
Avalikus võrgus ei laeta alati samal põhjusel. Mõni peatub kaubanduskeskuse parklas, sest auto seisab niikuinii. Teine kasutab maanteeäärset kiirlaadijat, sest vaja on kiiresti jätkata. Kolmas toetub avalikule võrgule igapäevaselt, kuna elab kortermajas.
Praktikas tasub enne sõitu läbi mõelda kolm asja:
- Kas vajad AC või DC laadimist. Pikema peatumisega sobib aeglasem lahendus hästi.
- Kuidas laadimist aktiveerid. Mõni operaator kasutab rakendust, mõni RFID-kaarti, mõni mõlemat.
- Kas sinu auto ja pistik sobivad. See väldib kõige tüütumat üllatust kohapeal.
Avalikus laadimises võidab see juht, kes ei otsi ainult lähimat laadijat, vaid sobivaima peatusaja ja laadimiskiiruse kombinatsiooni.
Kuidas laadimise hinnast aru saada
Siin lähevad asjad sageli segaseks, sest operaatorid võivad kasutada erinevat hinnaloogikat. Mõnes kohas tasutakse tarbitud energia järgi, mõnes kohas mõjutab hinda ka aeg või laadija tüüp. Kiirlaadimine on tavaliselt teistsuguse kasutusloogikaga kui aeglasem avalik AC-laadimine.
Kõige kasulikum on mitte küsida ainult “palju üks laadimine maksab”, vaid hoopis:
| Küsimus | Miks see aitab |
|---|---|
| Kui palju energiat mul tegelikult vaja on | Väldid liigset ootamist ja ülelaadimist |
| Kui kaua auto selles punktis seisab | Aeglane laadimine võib olla täiesti piisav |
| Kas mul on odavam laadida kodus ja teel ainult juurde võtta | See kujundab kogu kasutusmustri |
| Kas teenus sobib minu auto laadimisvõimekusega | Väldid olukorda, kus maksad võimsuse eest, mida auto ei kasuta |
Kortermaja elaniku, maanteesõitja ja eramaja omaniku “õige” avalik laadimine pole sama. Parim lahendus sõltub sellest, kas vajad asendust kodusele laadimisele või ainult kindlust pikemateks sõitudeks.
Levinumad probleemid ja korduma kippuvad küsimused
Kõige ebamugavam hetk tuleb tavaliselt siis, kui auto peaks lihtsalt töötama. Hommikul on väljas miinuskraadid, 12 V aku tundus eile korras, või elektriauto on laadijaga ühendatud, aga laadimine edeneb oodatust aeglasemalt. Just sellistes olukordades tekivad kõige praktilisemad küsimused.
Miks 12 V aku saab kiiresti uuesti tühjaks
Kui laadisid aku täis, aga paari päeva pärast on mure tagasi, siis probleem ei pruugi olla laadijas. Sagedamini on põhjus aku vananemises, varjatud voolutarbes või selles, et auto sõidab liiga lühikesi otsi, et aku jõuaks end taastada.
Eestis annab külm sellele probleemile oma lisakihi. Külm mootor vajab käivitamisel rohkem voolu, samal ajal suudab jahe aku seda halvemini anda. Tulemuseks on olukord, kus aku näib justkui laetud, kuid tegelik käivitusvõime on nõrk.
Kontrolli neid kolme asja:
- Kas aku hoiab laetust. Kui pinge langeb kiiresti ka seistes, on aku eluiga tõenäoliselt lõpus.
- Kas autos on lisatarbija. Näiteks järelturu lisaseade, salongivalgustus või moodul, mis ei lähe unerežiimi.
- Kas sõidumuster sobib aku taastamiseks. Lühikesed linnasõidud ja sagedane külmkäivitus kulutavad akut rohkem, kui generaator tagasi annab.
Aku testimine annab siin rohkem selgust kui oletamine. See on eriti kasulik talve eel.
Miks elektriauto ei lae alati maksimaalse kiirusega
Laadija ekraanil nähtav võimsus ja auto tegelik laadimiskiirus ei ole sama asi. Elektriauto aku juhtimine toimib nagu ettevaatlik täitmine. Kui aku on külm, väga täis või auto ise piirab vastuvõttu, siis liigub energia sisse aeglasemalt.
Segadust tekitab sageli see, et juhid võrdlevad laadija nimevõimsust oma auto tegeliku käitumisega. Kui laadija lubab suurt võimsust, ei tähenda see veel, et auto võtab seda igas olukorras vastu. Mõju avaldavad aku temperatuur, laetuse tase ja auto enda laadimisvõimekus.
Hea rusikareegel on lihtne. Kiireim laadimine toimub tavaliselt siis, kui aku ei ole päris tühi ega peaaegu täis, ja aku temperatuur on sobiv. Eesti talves tähendab see vahel ka seda, et kõige parem laadimiskiirus tuleb pärast lühikest sõitu, mitte kohe külmast parklast laadima minnes.
Kas laadija võib ise paigaldada
Koduse laadija paigaldus ei ole tavaline isetegemise töö. Küsimus ei ole ainult selles, kas seade saab seinale. Küsimus on selles, kuidas kogu maja elektrisüsteem koormust talub, millised kaitsmed on vajalikud ja kas laadimine jääb turvaliseks ka siis, kui samal ajal töötavad pliit, saun või soojuspump.
Laadija töötab kodus nagu uus suur elektritarbija. Kui süsteemi ei arvutata õigesti läbi, võib tulemus olla tüütu või ohtlik. Kaitsmed rakenduvad, laadimiskiirus piiratakse ebamugavalt madalaks või halvimal juhul jääb paigaldus nõuetele mittevastavaks.
Professionaalse paigalduse puhul vaadatakse vähemalt üle:
- Kas olemasolev elektriliitumine ja kilp sobivad
- Kas laadija asukoht on praktiline, ilmastikukindel ja ohutu
- Kas koormusjuhtimine on vajalik
- Kas hiljem saab lisada päikesepaneelid või teise laadija
See viimane punkt on Eesti koduomaniku jaoks eriti tähtis. Kui kasutad või plaanid kasutada Nord Pooli hinnapõhist juhtimist või päikeseenergiat, peab laadija sobituma kogu süsteemiga, mitte töötama sellest eraldi.
Kui soovid oma kodu või kinnistu jaoks lahendust, mis ühendab elektriauto laadimise, nutika energiajuhtimise ja vajadusel ka päikeseenergia, tasub küsida personaalset lahendust eVoltilt. Nii saad otsuse teha oma auto, elektrisüsteemi ja kasutusmustrite põhjal, mitte üldiste oletuste järgi.