EV laadimisjaamu on kahte erinevat tüüpi: vahelduvvoolu ja alalisvoolu. Oluline on meeles pidada, et võrgutoide on alati vahelduvvooluga ja EV akud aktsepteerivad ainult alalisvoolu. See tähendab, et mingil etapil tuleb vool teisendada. Vahelduv- ja alalisvoolu laadimisjaamade erinevus seisneb selles, kas see voolumuundur asub sõiduki pardal või väljaspool.

• Vahelduvvool edastab vahelduvvoolu (AC) sõiduki pardal olevale vahelduvvoolu/alalisvoolu muundurile.
• Alalisvoolu laadimisjaamad muudavad vahelduvvoolu enne selle sõidukini jõudmist, suunates selle asemel alalisvoolu (DC) otse elektrisõiduki akusse. 

Alalisvoolu laadimise korral võib muundur olla oluliselt suurem, kuna see asub sõidukist väljaspool. Kuna vool muudetakse sõidukini jõudmise ajaks alalisvooluks, on võimalik tarnida rohkem võimsust ja kiiremini. 

Selle erineva laadimistehnika tulemusel suudavad alalisvoolujaamad pakkuda kuni 350 kW võimsust ja laadida elektriauto täielikult 15 minutiga (eeldusel, et EV seda võimaldab). Tänu oma kiirele laadimisvõimele on alalisvoolu kiirlaadijad ideaalsed lühipeatusteks, sõidukipargi laadimiseks ning kasulikud nii sõiduautodele kui ka bussidele ja veoautodele.

Kas soovite rohkem teada saada? Loe meie ajaveebi  vahelduvvoolu ja alalisvoolu erinevuse kohta siit .

Alalisvoolu kiirlaadimisjaamade kW võimsus varieerub sõltuvalt mitmest tegurist, sealhulgas asukohast, kaubamärgist ja mudelist. 

Laias laastus on alalisvoolu kiirlaadimisjaamu kahte erinevat tüüpi: eraldiseisvad ja jagatud.

• Eraldiseisev: ühest seadmest koosnevad eraldiseisvad laadimisjaamad suudavad tavaliselt pakkuda 50 kW kuni 250 kW võimsust.
• Split: jagatud arhitektuuriga laadimisjaamadel on kaks põhikomponenti – kasutajaüksus ja toiteplokk – ning tavaliselt on nende võimsus vahemikus 175 kW kuni 350 kW.

EVBoxil on kiirlaadijad, mille võimsus ulatub 50 kW kuni 350 kW.

Kas soovite rohkem teada saada? Vaadake seda ajaveebi ja vaadake alalisvoolu laadimist lähemalt.

EV-de laadimiskiirust alalisvoolu laadimisel mõjutavad mitmed tegurid. Kuna AC/DC muundur asub aga laadimisjaamas endas, võib elektrisõiduki laadimine alalislaadimisega olla oluliselt kiirem kui vahelduvvoolu laadimisega.

Erinevad tegurid, mis mõjutavad sõiduki laadimiskiirust alalisvoolu laadimisel, hõlmavad aku praegust laetust, ilmastikutingimusi (külmas laadivad akud aeglasemalt), aku laadimisvõimet ja loomulikult väljundvõimsust.

Aku praegune laetus:  aku kasutusaega pikendavate ja ohutu laadimise tagamise meetmete tõttu aeglustub laadimine viimase 20 protsendi jooksul oluliselt. Kuna alalisvoolu kiirlaadimine viib EV aku võimsuse 80 protsendini suhteliselt lühikese ajaga võrreldes vahelduvvoolu laadimisega ja aeglustab seejärel ülejäänud 20 protsendi võrra, võib aeg, mis kulub aku 100 protsendini jõudmiseks, olla sama. esialgne 80 protsenti laadimine.

Ilmastikutingimused:  sõltuvalt sellest, kus te oma elektriautot laadite, võib temperatuur mõjutada laadimiskiirust. Külm temperatuur võib laadimiskiirust negatiivselt mõjutada, kuna liitiumioonakud – need, mida kasutatakse elektrisõidukite toiteks – on madalatel temperatuuridel väga tundlikud.

Võimsus:  Ilmselgelt mõjutab laadija väljundvõimsus laadimisaegu. Näiteks võib 15-minutiline laadimisaeg anda teile 130–480 km täiendava sõiduulatuse vastavalt 100 kW ja 350 kW võimsusel. 50 kW juures lisab sõiduauto üks tund laadimist 278 km sõiduulatust.

Lisaks ütleme alati, et auto on laadimisaegade määramisel “meister”. Mõned sõidukid suudavad vastu võtta rohkem võimsust kui teised. Näiteks kui Tesla Model 3 suudab vastu võtta 250 kW, siis Nissan Leaf vaid umbes 50 kW.

Vaadake seda ajaveebi postitust, et saada lisateavet selle kohta,  kuidas alalisvoolu kiirest ja ülikiirest laadimisest maksimumi võtta .

Alalisvoolu laadimine töötab enamiku sõiduautodega. Vaikimisi laadivad elektrisõidukid oma akusid alalisvooluga ja see tähendab, et peaaegu kõik aktsepteerivad alalisvoolu kiirlaadimist. Kui palju võimsust iga aku talub, on aga teine ​​​​lugu. Mõned akud taluvad 350 kW, teised aga ainult 50 kW. Lisaks ei suuda väga väike osa väiksemate akudega elektrisõidukitest alalislaadimisega laadida – näiteks ei paku Fiat 500 kiirlaadimise võimalust. Alalisvoolu kiirlaadimisest maksimaalse kasu saamiseks on oluline kaaluda, kas EV toetab alalisvoolulaadimist ja kui jah, siis milline on maksimaalne väljund, mida see vastu võtab

Kuigi peaaegu kõik sõiduautod saavad kasutada alalisvoolu kiirlaadimist, võib laadimisprotsess ise nõuda teistsugust pistikut kui see, mida teie sõiduk kasutab vahelduvvoolu laadimisel.

Euroopa tasandil vaadates on alalisvoolu laadimispistikute jaoks kaks standardit – CCS ja CHAdeMO – ning ka Tesla signatuurlaadija, millega peate arvestama.

Kombineeritud laadimissüsteem (CCS) võimaldab nii vahelduv- kui alalisvoolu laadimist sama sisendpordi kaudu, samas kui CHAdeMO-ga varustatud sõidukitel on vahelduvvoolu laadimiseks eraldi port ja need ei saa laadida kiiremini kui 50 kW.

Selle puudujäägi tõttu on CCS saamas domineerivaks standardiks kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning CHAdeMO kaotatakse järk-järgult mõlemal mandril.

Kui Euroopas liigub endiselt üle poole miljoni CHAdeMO pistikutega sõiduki, siis Euroopa teatas hiljuti, et CCS2-st saab standard.

See tähendab, et CCS-pistik on tulevikus tõenäoliselt vajalik alalisvoolu kiirlaadimiseks – vähemalt Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

On tõenäoline, et alalisvoolu kiirlaadimine maksab rohkem kui elektrisõiduki vahelduvvooluga laadimine. Kui maksate alalisvoolu laadimise eest, maksate lisatasu sõiduki kiire laadimise mugavuse eest.

Hinnavahe aga oleneb laadimiskohast ja sellest, kas laadimisjaam arveldab minutite või kWh-de kaupa.

Hinna ja mugavuse tasakaalustamine taandub teadmisele, mis on teie sõidukile parim. Näiteks kui teie sõiduki maksimaalne alalisvoolu laadimisvõimsus on 50 kW ja te kasutate ülikiire laadimisjaama (250 kW), maksate sama laadimise ajal rohkem.

Lõppkokkuvõttes on vastus jah, alalisvoolu kiirlaadimine maksab rohkem kui vahelduvvoolu laadimine, kuid on oluline endalt küsida: “Kas ma pean tegelikult nii kiiresti laadima või on loogilisem laadida aeglasemalt?”