Päikesepaneelid toodavad, elektriauto laeb ja boiler tarbib samal ajal elektrit. Võrku jõuab vaid sellest tunnist üle jääv energia, mille eest müügitulu arvestatakse. Inverteri kogutoodang ei võrdu müüdud kogusega.
- aastal toodeti Eestis 5 248 GWh elektrit ning tarbimine koos võrgukadudega oli 8 145 GWh. Taastuvenergia moodustas elektritoodangust 63%. Konkurentsiameti elektrituru ülevaade käsitleb tootmise, tarbimise ja impordi tausta.
Ülejäägi kasutamiseks võrrelge kolme varianti. Võrku müües saate tunnipõhise ekspordi eest lepingu järgi kujuneva tasu, millest võivad maha minna marginaalid ja tasud. Elektriautot samal ajal laadides kasutate toodangu ise ära ning väldite selle koguse ostmist võrgust. Akuga saate osa elektrist hilisemaks tarbimiseks salvestada, kuid võrrelge selle kasu aku kulude ja kaoga. Otsus sõltub tarbimise ajastusest ning tegelikust väljamaksest, mitte üksnes börsihinnast.
Sisukord
- Mida tähendab elektri müük võrku päikeseenergia tootja jaoks
- Tehnilised eeldused ja lepingud enne võrguga ühendamist
- Kuidas arvutada võrku müüdava elektri tegelikku tulu
- Börsihind, fikseeritud hind ja hinnastamisvalem
- Kortermaja ja ärihoone – kuidas jagada ühist tootmist
- Kolm stsenaariumi riskide maandamiseks
- 90-päevane tegevuskava ja vastused levinud küsimustele
Mida tähendab elektri müük võrku päikeseenergia tootja jaoks
Eramu 10 kW päikesesüsteem toodab elektrit ajal, mil pere võib laadida ka autot. Kui laadimine toimub samal ajal, kasutab auto osa toodangust otse. Ülejääk liigub võrku, õhtul vajaminev elekter ostetakse aga eraldi võrgust.
Inverteri toodang ja võrku müüdud energia pole sama asi. Inverter näitab kogu süsteemi toodetud elektrit. Müüdud koguseks jääb see osa, mis kodumasinate, soojuspumba, auto laadija ja muude samal ajal töötavate seadmete tarbimisest üle jääb. Kogu toodangut ei saa seega müügituluks lugeda.
Börsihind ei võrdu automaatselt tootja väljamaksega. Selle määravad müügilepingu hinnastamisviis ning kokkulepitud marginaalid ja tasud. Päikeseenergia ülejääk võib tekkida just siis, kui turuhind on madalam kui teistel tundidel. Eesti elektrituru väärtus sõltub nii toodangu ajastusest kui ka hinnast, nagu eespool viidatud Konkurentsiameti ülevaade selgitab.
Müügitulu hindamisel lähtuge mõõdetud ekspordikogusest ja lepingutingimustest, mitte inverteri aastaaruandest.
Nord Pooli hinnapiirkonna kaudu või tootja ja tarbija vahelise lepinguga müüdud energia puhul jäävad omatarve, eksport ja hilisem ost eri voogudeks. Nende väärtuse võrdlemisel tuleb lähtuda tunni kaupa tegelikust rahavoost, mitte ainult toodetud kilovatt-tundidest. Järgmised jaotised võrdlevad võrgumüüki, päevast laadimist ja salvestamist ning käsitlevad ka kortermaja ühist tootmist.
Tehnilised eeldused ja lepingud enne võrguga ühendamist
Ärge tellige tootmisseadet enne, kui olete kontrollinud liitumispunkti tingimusi. Jaotusvõrguettevõtja peab kooskõlastama tootmisseadme ja selle võrguga paralleelselt töötamise. Tema määrab konkreetse ühenduse tehnilised nõuded, sealhulgas kaitse- ja mõõtelahenduse tingimused.
Töövoog käib tavaliselt sellises järjekorras:
- Kontrollige liitumispunkti. Selgitage välja, millised tingimused kehtivad teie ühendusele ja millised dokumendid võrguettevõtja enne paigaldust vajab.
- Kooskõlastage seade. Esitage kohaliku jaotusvõrguettevõtja nõutud tehnilised andmed ning lahendage kaitse- ja võrguühenduse nõuded enne seadme võrguga paralleelselt käivitamist.
- Sõlmige võrguleping ja korraldage mõõtmine. Võrku antav energia peab olema mõõdetud. Selleks on vaja kahesuunalist kaugloetavat mõõtesüsteemi, mis registreerib tarbimist ja eksporti.
- Lepige kokku elektri müük ja bilanss. Elektrimüügileping määrab, kuidas eksporditud elektri eest tasutakse. Bilansileping või selle korraldus määrab, kes vastutab tootmise ja tarbimise prognoosi ning tegeliku koguse erinevuse eest.
Mõõtmise täpsus pole bürokraatlik kõrvalasi. Müügitulu arvutatakse võrku tegelikult eksporditud mõõdetud koguse järgi, mitte inverteri kogutoodangu alusel. Enne allkirjastamist küsige kirjalikult, kas tootja saab börsihinna, fikseeritud hinna või hinnastamisvalemi järgi tasu ning millised marginaalid, bilansikulud ja administratiivkulud lepingus rakenduvad.
Jaotusvõrkude korraldus võib erineda, kuigi Elektrilevi moodustas varasemate Konkurentsiameti andmete järgi ligikaudu 87% jaotusvõrgu turust. Konkurentsiameti regulatsiooni tulemuste hindamine annab selle turuosa tausta, kuid teie projekti menetluse määrab teie enda võrguettevõtja ja liitumispunkt.
Enne paigaldaja pakkumise kinnitamist veenduge, et saate neile küsimustele vastuse:
- Kas võrguettevõtja on lahenduse kooskõlastanud?
- Kas mõõtesüsteem registreerib ekspordi eraldi ja kaugloetavalt?
- Kes sõlmib müügilepingu ning korraldab bilansi?
- Milline on kogu hinnavalem pärast kõiki kokkulepitud kulusid?
Kuidas arvutada võrku müüdava elektri tegelikku tulu
Aasta keskmine elektrihind ei ütle piisavalt selle kohta, mida teie päikesejaam teenib. Tootmine ja tarbimine muutuvad tunni kaupa ning just tunnipõhine eksport määrab, kui palju elektrit võrku läheb ja milline hind sellele rakendub.
Arvutus tehke järgmises järjekorras:
- Võtke inverteri tunnitoodang.
- Lahutage sama tunni kodune tarbimine.
- Saadud positiivne ülejääk on võimalik ekspordikogus.
- Korrutage eksporditud mõõdetud kogus lepingu hinnaga.
- Lahutage lepingus nimetatud marginaalid, bilansikulu ja muud müügi või mõõtmisega seotud kulud.
- Võrrelge tulemust sellega, mida sama energia väärt oleks olnud kohapeal kasutatuna või hilisemaks salvestatuna.
10 kW süsteemi juures võib üks tund olla hoopis teistsugune kui järgmine. Kui pere kasutab päikeselisel ajal osa tootmisest kodus ja laeb autot, väheneb võrku minev kogus, ent võrguostu vajadus võib samuti väheneda. Kui auto seisab kodust eemal ning muud koormused on väikesed, kasvab eksport. Müügitulu sõltub siis sellest, milline lepinguhind sellele tunnile kehtib, mitte lihtsalt süsteemi nimivõimsusest.
| Valik | Tööpõhimõte | Tüüpiline tunni kasu | Riskid |
|---|---|---|---|
| Müük võrku | Mõõdetud ülejääk eksporditakse lepingu tingimustel. | Annab tulu elektrist, mida kodu samal tunnil ei kasuta. | Väljamakse sõltub hinnast, marginaalidest ja kokkulepitud kuludest. |
| Päevane EV-laadimine | Auto laaditakse tootmise ajal, nii et vähem elektrit eksporditakse ja hiljem ostetakse. | Päikeseenergia katab osa auto laadimisvajadusest otse. | Kasu kaob või väheneb, kui auto pole tootmise ajal laadimiseks saadaval. |
| Aku | Ülejääk salvestatakse ja kasutatakse hiljem kodus või juhitakse lepingu ning süsteemi reeglite järgi võrku. | Võib vähendada hilisemat võrguostu või võimaldada energia suunata sobivamale ajale. | Aku maksumus ja juhtimisloogika võivad kasu piirata. |
Ärge eeldage, et omatarve võidab alati või et aku tasub end alati ära. Võrrelge iga tunni puhul ekspordi lepingujärgset väärtust sellega, mida säästate hilisemalt ostmata jäänud elektrilt, ning arvestage aku lisakulud eraldi. Konkurentsiameti võrguandmestik ja võrgutasude materjal on kasulik kontrollpunkt võrguga seotud kulude ja voogude mõistmiseks. Tasuvusarvutuses kasutage siiski oma tegelikku tarbimist, ekspordiprofiili ja lepingut, mitte üksnes börsi aasta keskmist.
Börsihind, fikseeritud hind ja hinnastamisvalem
Tasustamisviis valige lepingu detailide, mitte paketi nimetuse põhjal. Börsihind võib paista läbipaistev, kuid tootja väljamakse sõltub sellest, milliseid marginaale ja muid tingimusi müüja sellele rakendab. Fikseeritud hind annab ette teada oleva tasu, kuid ei liigu turuhinnaga kaasa. Hinnastamisvalem võib neid lähenemisi ühendada, kuid selle tegelik väärtus selgub ainult valemi kõiki osi vaadates.
| Tasustamisviis | Millal see võib sobida | Mida tuleb lepingust uurida |
|---|---|---|
| Börsihind | Tootjale, kes talub muutuvat sissetulekut ja soovib, et väljamakse liiguks turuhinnaga. | Kuidas hind arvutatakse, millised marginaalid rakenduvad ning kuidas käsitletakse negatiivset hinda. |
| Fikseeritud hind | Tootjale, kellele on tähtis prognoositavam arveldus. | Kas fikseeritud hind kehtib kogu lepingu vältel ja millistel tingimustel seda muudetakse. |
| Hinnastamisvalem | Tootjale, kes soovib kombineerida stabiilsust ja turuhinna mõju. | Millised hinnaosad valemis sisalduvad, kes arvutab need ning millised kulud jäävad tootja kanda. |
Väike, suure omatarbimisega kodu võib lepingulise hinnavahe tõttu vähem tundlik olla, sest võrku müüdav kogus on tagasihoidlikum. Suure ekspordiga tootjal on hinnastamisviisil suurem mõju, mistõttu tasub eriti hoolikalt võrrelda valemit, marginaale ja negatiivse hinna käsitlust. Ärge eeldage, et börsihind on automaatselt parim: see võib olla kasulik siis, kui tootja saab hinna liikumisest väärtust, kuid tulemuse määrab ikkagi tema enda ekspordiprofiil ja leping.
Küsige müüjalt näidet arvestusest, kus on näha ekspordikogus, rakendatud hind ja kõik mahaarvamised. Kui neid pole võimalik selgelt lahti kirjutada, pole pakkumine veel võrreldav.
Fikseeritud hind pole samuti iseenesest halb valik. See võib olla mõistlik, kui prognoositavus on teie jaoks tähtsam kui võimalus turuhinna tõusust osa saada. Hinnastamisvalemi puhul vaadake üle, kas leping kirjeldab ka erakorralisi olukordi ning kas tootja saab enne lepingu sõlmimist näha, kuidas lõplik väljamakse arvutatakse.
Kortermaja ja ärihoone – kuidas jagada ühist tootmist
Kortermajas algab otsus omanikust, mitte paneelist. Kui katusel on ühine päikesejaam ja parkimiskohal mitu EV-laadijat, tuleb enne ehitust kokku leppida, kellele kuulub toodang, kes sõlmib lepingud ja kuidas jagatakse majas tekkiv kasu. Ilma selleta võib tehniliselt toimiv süsteem tuua kaasa vaidlusi arvete ja kasutusõiguste üle.
Mõelge korteriühistule, kus maja üldelekter ja elanike laadijad saavad päeval osa katusejaama toodangust kasutada. Ühistu saab võrrelda kahte lähenemist: suunata ühine tootmine esmalt maja üldtarbimisse ja laadimisse või korraldada toodangu müük võrku ning jagada laekumine kokkulepitud alusel. Esimene võib vähendada hoone ostetava elektri kogust, teine annab ühise tootmise eest müügitulu. Milline sobib, sõltub tegelikust päevatarbimisest ja sellest, kuidas omanikud kasutusõigused kokku lepivad.
- Määrake tootmise omanik. Otsustage, kas tootmisseade kuulub ühistule, kinnistu omanikule või muule kokkulepitud osapoolele.
- Valige mõõtekorraldus. Selgitage välja, kas ühise tootmise ja tarbimise arvestamiseks piisab olemasolevast mõõtepunktist või vajate eraldi mõõteandmeid ja arvestuse korda laadijate jaoks.
- Sõnastage arveldamine. Kokkuleppesse tuleb panna, kuidas jaotatakse omatarbe kasu, laadimise kulu ja võrku müügi tulu ning kuidas käsitletakse elanikke, kes ei kasuta laadijat.
- Hankige vajalik nõusolek. Tehke otsus ühistu kehtivate menetlus- ja nõusolekunõuete järgi ning dokumenteerige, kes vastutab lepingu ja süsteemi käitamise eest.
Ärihoones on sama põhimõte: ühendage tootmise, üldtarbimise ja laadimise mõõtmine nii, et arvel oleks võimalik eristada, kes energiat kasutab ja mille eest tasub. Kui osa kasutajaid toodab kasu jagamise kaudu ja teised ainult tarbivad, peab arvestus olema selge juba enne paigaldust. Taastuvelektri osakaal Eesti sisemaises elektritoodangus jõudis 2024. aastal 63%-ni, millest päikeseenergia moodustas 19%; Statistikaameti energiaülevaade annab selle muutuse tausta.
Kolm stsenaariumi riskide maandamiseks
Rohkem võrku eksporditud elektrit ei tähenda automaatselt suuremat kasu. Kui tootmise ajal rakenduv hind on madal või kulud vähendavad väljamakset, võib lisanduv eksport anda vähem väärtust, kui süsteemi kavandamisel eeldati. Tehke otsus selle järgi, kas projekt peab vastu ka siis, kui hinnastamine pole soodne.
Madal eksporthind. Arvutage tunnid läbi tegeliku lepingu järgi ja vaadake, kas laadimise või muu juhitava tarbimise nihutamine tootmise ajale tõstab koguväärtust. Kui päeval on auto kodus, võib laadimine vähendada võrku minevat ülejääki.
Nullilähedane või negatiivne hind. Kontrollige lepingust, kuidas selline olukord arveldatakse. Kui teie süsteem lubab eksporti piirata või koormust suurendada, seadistage juhtimine vastavalt lepingule ja seadmete võimekusele. Ärge eeldage, et automaatika lahendab kõik, kontrollige selle tegelikku käitumist.
Tavapärane hind. Võrrelge ikkagi eksporti koduse tarbimise ja salvestamise võimalusega. Kui võrku müük annab sobiva lepingu juures hea tulemuse, võib see olla täiesti mõistlik valik, aga mitte põhjus süsteemi ilma tarbimisandmeid vaatamata üle dimensioneerida.
Stressitesti kontrollnimekiri:
- Kas tasuvusarvutus püsib mõistlik ka madala ekspordihinna korral?
- Kas auto laadimist või muid koormusi saab tootmise ajale nihutada?
- Kas aku kasutamine on väärtuslikum kui selle investeerimis- ja juhtimiskulu?
- Kas väiksem tootmisvõimsus vähendaks madala väärtusega ülejääki?
90-päevane tegevuskava ja vastused levinud küsimustele
Alustage sel nädalal kolme kontrolliga: vaadake üle elektri tarbimisandmed, küsige võrguettevõtjalt liitumispunkti tingimused ning koguge olemasolevad võrgulepingu dokumendid kokku. Seejärel võrrelge müüjate pakkumisi ja hinnastamist kirjalikult. Enne investeeringuotsust arvutage tulemused madala, nullilähedase ja tavapärase ekspordihinna stsenaariumiga.
Kas võrku müümiseks peab asutama ettevõtte? Seda ei saa otsustada üldise juhise järgi. Kontrollige oma olukorra lepingulisi ja maksustamise nõudeid vastavate asutuste või pädeva nõustajaga.
Kuidas müügitulu deklareerida? Küsige oma müüjalt, milliseid arveldusdokumente ta väljastab, ning kontrollige maksukäsitlust Maksu- ja Tolliametist. Ärge eeldage, et iga tootja olukord on sama.
Millal aku ei pruugi sobida? Kui teil pole piisavalt ülejääki salvestamiseks või õhtust tarbimist, mille katmine muudaks kulusid, võib aku majanduslik kasu jääda piiratud. Võrrelge seda päevase laadimise ja otse tarbitud elektri väärtusega.
Kuidas valida paigaldajat? Paluge kirjalikku lahendust, kus on koos tehniline projekt, võrgu kooskõlastamise töö, mõõtmise kirjeldus ja müügilepingu eeldused. Võrrelge pakkumise sisu, mitte ainult lõpphinda.
eVolt aitab kavandada elektriautode laadimist kodudele, kortermajadele ja ärihoonetele ning pakub ka päikesepaneelide, salvestuse ja targa energiajuhtimise lahendusi. Kui soovite sobitada laadimise oma päikeseenergia tootmise ja võrku müügiga, tutvuge eVoltiga ja arutage läbi, milline lahendus sobib teie hoone tarbimisprofiiliga.