Sa jõuad õhtul koju, paned võtme lauale ja märkad, et valgus on juba õige tugevusega, tuba on parajalt soe ning auto saab laadida siis, kui kodu seda kõige mõistlikumaks peab. Selleks ei pea kodu olema ulmeline. Piisab sellest, et eri seadmed oskavad üksteisega rääkida ja energia liigub seal, kus seda parasjagu vaja on.
Eestis on see mõte juba üsna tuttav. Statistikaameti järgi kasutab 57% internetikasutajatest nutitelerit, 22% kasutab kodus robotniidukit, robottolmuimejat või nutikülmikut ning 18% kasutab internetiga ühendatud valgusteid, pistikuid või elektriarvesteid. Samas ütles 85% neist, kes nutiseadmeid ei kasuta, et neil pole neid lihtsalt vaja. See näitab hästi, et küsimus ei ole enam selles, kas tehnoloogia olemas on, vaid selles, kas see päriselt kodu elu lihtsamaks teeb ja energiat targemalt jagab. Statistikaameti tarbimisvaade nutiseadmete kasutuse kohta kodudes
Nutikodu, või täpsemalt nutimaja, ei ole enam lihtsalt mugavuse mängumaa. See on järjest rohkem energiajuhtimise kiht, mis seob valgustuse, kütte, turvalisuse, päikesepaneelid, salvestuse ja elektriauto laadimise üheks loogiliseks tervikuks. Kui kodus on juba mitu nutiseadet, tekib kiiresti järgmine küsimus, kas nad töötavad koos või lihtsalt kogunevad riiulile eraldi äppidena.
Sisukord
- Sissejuhatus nutimajja ja miks see täna oluline on
- Mis on nutimaja ja kuidas see tegelikult töötab
- Nutimaja põhikomponendid ja nende omavaheline koostöö
- Energiajuhtimine päikesepaneelide salvestuse ja EV laadimisega
- Nutimaja uues ja olemasolevas kodus ning valiku kriteeriumid
- Nutimaja eelised igapäevaelus ja eVolti terviklahendus
- Kokkuvõte ja järgmised sammud nutimaja rajamisel
Sissejuhatus nutimajja ja miks see täna oluline on
Kodu võib olla korraga mugav, säästlik ja ise paremini juhitav. Hommikul süttib valgus õigel ajal, termostaat hoiab sobivat temperatuuri ja telefon annab märku, kui midagi vajab tähelepanu. Selline nutimaja ei tee elu robotlikuks, vaid võtab üle korduvad tööd, mis muidu nõuavad iga päev käsitsi sekkumist.
Selle väärtus tuleb välja siis, kui väikesed toimingud hakkavad koos töötama. Valguse süttimine liikumise peale, küte vastavalt kodu- või eemalolekurežiimile ja teade avatud akna kohta ei ole eraldi trikid. Need on lihtsad automaatsed reaktsioonid, mis hoiavad aega ja tähelepanu kokku ning vähendavad olukordi, kus mõni asi jääb juhuse hooleks.
Praktiline reegel: kui tegevus kordub iga päev ja sellel on selge loogika, sobib see automatiseerimiseks hästi.
Eestis on see eriti tuntav, sest kodudes on juba palju ühendatud seadmeid. 57% internetikasutajatest kasutab nutitelerit ja 18% kasutab ühendatud valgusteid, pistikuid või elektriarvesteid, mis näitab, et paljud kodud on juba astunud esimesed sammud. Küsimus ei ole enam üksikutes vidinates, vaid selles, kas need seadmed töötavad koos või jäävad igaüks omaette lahenduseks. Statistikaameti tarbimisvaade
Siin muutub oluliseks ka tasuvus. Kui kodus on juba päikesepaneelid, salvestus või elektriauto laadimine, võib nutimaja siduda need üheks energiajuhtimise kihiks, mis kasutab olemasolevat kodu targemalt ära. Selline lahendus sobib hästi ka olemasolevasse majja, sest eesmärk ei ole kõik välja vahetada, vaid panna juba olemasolev süsteem ühtemoodi toimima.
Mis on nutimaja ja kuidas see tegelikult töötab
Lihtsaim viis nutimajast aru saada on mõelda kodust kui elavast organismist. Andurid on selle meeled, kontroller on aju, võrk on närvisüsteem ja seadmed on käed, mis teevad päris töö ära. Kui see pilt kord paika läheb, muutub ka tehniline jutt palju arusaadavamaks.
Andurid koguvad infot. Nad mõõdavad temperatuuri, liikumist, valgust või ukse seisundit, nii nagu inimene tajub ümbrust oma meeltega. Kontroller võtab selle info vastu ja otsustab, mida teha, näiteks kas tuli tuleb sisse lülitada, küte maha võtta või turvateade saata.
Võrk on see osa, mis laseb seadmetel omavahel suhelda. Kodus võib see toimuda Wi-Fi, Zigbee või Z-Wave kaudu, olenevalt seadmetest ja paigaldusest. Kui side on ebastabiilne, muutub kogu süsteem kiiresti tüütuks, sest tark kodu ei tohi tähendada seda, et äpp jääb aeg-ajalt lihtsalt vastamata.
Oluline mõte: automatiseerimine ei ole sama, mis kaugjuhtimine. Kaugjuhtimine tähendab, et inimene vajutab nuppu, automatiseerimine tähendab, et süsteem teeb õige asja ise.
Selle vahe mõistmine aitab vältida pettumust. Kui kodus on ainult äpp, siis on sul sisuliselt veel üks pult. Kui kodus on andurid, loogika ja täiturid koos, siis hakkab süsteem sinu eest olukordi ära tundma. Näiteks liikumisandur võib anda käsu valgusele, aga sama loogika võib hiljem tuua mängu ka turvalisuse või energia kokkuhoiu.
Kasutajaliides on lihtsalt viis, kuidas inimene süsteemiga suhtleb. Mõni kasutab telefoni, mõni seinapaneeli, mõni hääljuhtimist. Kõige paremad lahendused ei sunni sind iga kord sügavuti seadistama, vaid lasevad sul üldise loogika ära teha ja seejärel rahus elada.
Nutimaja põhikomponendid ja nende omavaheline koostöö
Nutimaja ei ole üks seade, vaid kihiline süsteem. Kui ükski kiht on nõrk, tunneb seda kogu kodu. Sellepärast tasub vaadata lahendust nelja lihtsa plokina, mitte üksikute vidinatena.
Alustuseks seadmed ja andurid
Allosas on andurid ja seadmed, mis koguvad ja täidavad. Siia kuuluvad näiteks valguslülitid, termostaadid, lukud, kaamerad, liikumisandurid ja nutipistikud. Need on kodu “käed ja meeled”, ilma nendeta ei ole juhtimisel midagi päriselt juhtida.
Kui andurid on hästi paigutatud, saab kodu reageerida täpsemalt. Liikumine koridoris, temperatuuri langus elutoas või valguse muutus õues võivad kõik käivitada erineva tegevuse. Just selles punktis eristub läbimõeldud süsteem juhuslikust seadmete kogumist.
Seejärel ühenduvus ja juhtimiskeskus
Järgmine kiht on ühenduvus. Wi-Fi sobib paljude seadmete jaoks, aga mõnes kodus annavad parema stabiilsuse muud protokollid, näiteks Zigbee või Bluetooth. Siin ei ole eesmärk tehnilist nimekirja pähe õppida, vaid mõista, et eri seadmed vajavad ühist keelt, muidu ei jõua käsk õigel ajal kohale.
Juhtimiskeskus seob kogu selle info kokku. See otsustab, mis juhtub, kui tingimus on täidetud, näiteks kas tuli peab süttima, kui koridoris liikumine tuvastatakse, või kas küte peab alla minema, kui kedagi kodus ei ole. Mida selgem on loogika, seda vähem peab inimene iga juhtumit käsitsi lahendama.
Lõpuks kasutajaliides
Kõige üleval on rakendus ja hääljuhtimine. Need ei ole süsteemi süda, vaid pigem aknaava, kust inimene saab kogu kodu ülevaate. Kui kasutajaliides on segane, tundub ka hea süsteem keeruline. Kui see on loogiline, saab kodu juhtida üsna loomulikult, ilma et peaks iga kord juhendit otsima.
Üks hea kontrollküsimus enne ostu on lihtne. Kas see lahendus suudab kasvada koos koduga, või tuleb aasta pärast kõik uuesti ümber teha? Kui vastus on ebamäärane, on süsteem tõenäoliselt ehitatud vidinate, mitte tervikloogika peale.
Energiajuhtimine päikesepaneelide salvestuse ja EV laadimisega
Nutimaja kõige huvitavam pool tuleb välja siis, kui see ei juhi ainult valgust või ust, vaid kogu kodust energiat. Eestis on see eriti oluline, sest sama juhtimiskiht peab suutma arvestada nii tarbimise, salvestuse kui ka laadimisega. Statistikaameti ja tarbimisandmete põhjal on kodudes kasutusel üha rohkem ühendatud seadmeid ning see tähendab, et kodune automaatika peab olema võimeline koordineerima järjest suuremat koormust koduste ühendatud seadmete ja nutiseadmete kasutuse ülevaade.
Päikesepaneelid toodavad elektrit kõige rohkem siis, kui päike paistab. Aku saab ülejäägi talletada ja nutikas juhtimine otsustab, kas energia läheb kohe tarbimisse, salvestusse või autolaadimisse. See on nagu kodune liikluskorraldus, kus kõik autod ei püüa korraga ühele kitsale tänavale siseneda.
Üks hea energiajuhtimise põhimõte on see, et kodu ei peaks ise arvama, see peaks juhinduma mõõdetud tarbimisest ja tootmisest.
Selles loogikas muutub elektriauto laadimine eriti tähtsaks. Kui laadimine toimub pimesi, võib see minna ajal, mil kodu vajab energiat mujale. Kui aga laadimine on seotud päikese ülejäägi või sobiva tarbimisakna järgi, hakkab kodu toimima palju sujuvamalt. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui eesmärk on hoida elektrikulu kontrolli all ja vältida tarbetut tippkoormust.
TalTechi Embedded AI Research Labi materjalid näitavad hästi, et isegi lihtne prototüüp võib sisaldada Raspberry Pi 3B+, LED-i, 220 Ω takistit, PIR mini HC-SR505 liikumisandurit ja makettplaadi juhtmeid TalTechi materjalid. See on hea meeldetuletus, et nutikas juhtimine ei alga hiiglaslikust serverist, vaid läbimõeldud loogikast. Kui liikumisandur käivitab valguse ja takisti piirab voolu, on juba olemas sama põhimõte, mida kasutatakse suuremates süsteemides, lihtsalt lihtsamas vormis.
| Olukord | Nutimaja tegevus | Kasutaja võit |
|---|---|---|
| Päeval on päikest palju | Suunab ülejäägi salvestusse või laadimisse | Vähem raiskamist |
| Kodu tarbib samal ajal rohkem | Jaotab energia prioriteetide järgi | Stabiilsem kasutus |
| Auto peab laadima | Valib sobiva laadimisakna | Murevabam laadimine |
| Energiat on vaja hoida kokku | Lülitab koormused targalt ümber | Parem kontroll kulude üle |
See ongi ühilduvuse mõte. Nutimaja ei peaks olema eraldi asi päikesesüsteemi kõrval, vaid sama energiaotsuse keskne osa.
Nutimaja uues ja olemasolevas kodus ning valiku kriteeriumid
Uues majas on nutimaja lihtsam planeerida, sest juhtmestik, võrk ja seadmete asukoht saavad algusest peale ühtse loogika järgi paika. Olemasolevas kodus on pilt teistsugune. Seal tuleb sageli arvestada seinte, vana juhtmestuse, leviala ja juba olemasolevate seadmetega.
Võrdlus ei tähenda, et renoveeritav kodu oleks kehvem variant. Pigem tähendab see, et lahendus tuleb valida teise loogika järgi. Kui uusehituses saab süsteemi ehitada nagu uut köögimööblit, siis vanas kodus on see pigem targalt kohandatud ümberehitus.
Kuidas valida mõistlikult
- Ühilduvus: vali lahendus, mis töötab koos olemasolevate seadmete ja protokollidega, mitte ainult ühe tootja suletud maailmas.
- Skaleeritavus: alusta kõige olulisemast, näiteks valgus või küte, ja lisa hiljem turvalisus või energiajuhtimine.
- Leviala ja stabiilsus: kui võrk on nõrk, kannatab kogu automaatika.
- Paigalduse lihtsus: mõnes kodus piisab nutipistikutest ja anduritest, teises on vaja elektriku tuge.
- Tervikloogika: küsi, kas see lahendus aitab juhtida kodu ja energiat koos, või ostad lihtsalt mitu eraldi äppi.
Üks levinud viga on ehitada kodu vidinate kaupa. Siis võib ühel seadmel olla oma rakendus, teisel oma keskjaam ja kolmandal ainult kohalik juhtimine. Tulemuseks ei ole nutimaja, vaid viis eri kauplusekotti, mis ei mahu korralikult ühte autosse.
Kui eesmärk on olemasolevas kodus edasi liikuda, tasub alustada väikeselt. Tõeline küsimus ei ole, kui palju seadmeid saab kohe ära ühendada, vaid kui hästi on süsteem hiljem laiendatav. Hea lahendus jätab ruumi päikese, salvestuse ja elektriauto laadimise lisamiseks ka siis, kui alguses keskendud ainult mugavusele.
Nutimaja eelised igapäevaelus ja eVolti terviklahendus
Nutimaja suurim võit ei ole tehniline efekt, vaid rahulik igapäev. Kui küte reageerib targalt, valgus süttib õigel ajal ja turvalisus ei nõua pidevat kontrollimist, kulub kodu juhtimisele vähem tähelepanu. See tähendab vähem väikseid otsuseid, mis päeva ära killustavad.
Sama loogika kehtib energia kohta. Kui kodu oskab arvestada tootmise, tarbimise ja laadimisega, muutub elektri kasutamine läbipaistvamaks ja paremini juhitavaks. Inimene ei pea iga kord ise välja arvutama, millal auto pistikusse panna või millal tarbimine tagasi hoida.
Targa kodu üks tugevamaid eeliseid on ka turvatunne. Nutilukud, andurid ja teavitused annavad ülevaate ka siis, kui ise kodus ei ole. See ei tähenda pidevat jälgimist, vaid teadmist, et kodu annab märku, kui midagi päriselt vajab tähelepanu.
eVolti lähenemine sobib just sinna, kus EV laadimine, päikesepaneelid, salvestus ja targa kodu juhtimine peavad koos töötama. Kui üks partner planeerib ainult laadija, teine ainult päikesesüsteemi ja kolmas ainult automaatika, tekib sageli ebaühtlane tervik. Kui aga lahendus on läbi mõeldud ühtse energiasüsteemina, on lihtsam teha otsuseid, mis toetavad nii mugavust kui ka kasutuskulude kontrolli.
Kokkuvõte ja järgmised sammud nutimaja rajamisel
Nutimaja mõte ei ole seadmete kuhjamine, vaid kodu muutmine targalt juhitavaks tervikuks. Kõige mõistlikum lähtekoht on vajadus, mitte tehniline trend, sest ainult vajaduse põhjal on võimalik valida süsteem, mis päriselt töötab ka aastaid hiljem. Kui kodu peab ühendama valgustuse, kütte, turvalisuse ja energia, siis tasub mõelda platvormile, mis suudab neid kihte koos juhtida.
Olemasolevas kodus on kõige olulisem ühilduvus ja laiendatavus. Uues kodus on kõige olulisem, et arhitektuur oleks algusest peale läbimõeldud. Mõlemal juhul aitab professionaalne paigaldus vältida olukorda, kus nutimaja on küll täis seadmeid, aga puudub ühtne loogika.
Kui tahad alustada õigesti, vaata oma kodu kolme nurga alt. Mis on kõige suurem igapäevane ebamugavus, millised seadmed juba olemas on ja kas tulevikus tuleb mängu päike, salvestus või elektriauto laadimine. Vastused neile küsimustele näitavad üsna kiiresti, kas alustada väikese sammuga või planeerida kohe terviklahendus.
Hea nutimaja ei tunne välja nagu tehnoloogiaprojekt, vaid nagu kodu, mis lihtsalt toimib paremini.
Kui tahad oma kodu valmisoleku läbi mõelda ilma oletusteta, vaata eVolti lahendusi ja küsi nõu süsteemi kohta, mis seob laadimise, päikese, salvestuse ja koduse juhtimise üheks tervikuks. Alusta siit: eVolt.